Töö

Leidsin endale töö, mis leiab aset vaid korra nädalas. Nimelt nädalavahetusel. 11tunnine tööpäev. Kella 11 öösel kohale ja kell 10 hommikul vabaneb. Oma 5,6 h on võimalik siin ka täitsa magada. Igati hea, sest siis ei pea Sa peale öövahetust oma järgnevat päeva täitsa maha magama.
Turvalisusele on siin samuti mõeldud. Tunni pärast korjangi kaunistused õuest kokku ja panen tuppa ära ning keeran ukse ilusti lukku. Loodetavasti saab tänagi juba kella 1 ajal magama minna. A mine sa tea, äkki liigub rahvas veel linna. Eriti ei raatsi uinuda, kuna äkki ei kuule uksekella...Eelmine nädalavahetus läks õnneks ja kõik olid kella 12ks oma tubades juba. Esimest korda, kui uksekella lasti, jõudis mulle alles hetk hiljem kohale, et kõlas uksekell...vaatasin algul seda üürgajat lolli näoga...Ust avades küsis klient minult , et kas juba uinusin... Täitsa rahvarohke on siin ikka...arvestades, et see pole mingi suuremat sorti hotell nagu Terviseparadiis või Estonia. Juba vana-aasta õhtu on täismaja. Terve maja on reserveeritud.
Hakkan nüüd aja mööda saatmiseks kodulehte jälle lugema, et kõik need hinnad ja igasugused paketid korralikult meelde jääksid :)
Järgmise korrani!

Don't turn the other cheek, hit back!

Soetasin endale oma kuu aega tagasi TRENDEXPRESSIST kingad. Ise nii õnnelik...tikkkontsad. Mina ju tavaliselt ei raatsi sellistega käia, aga need osutusid üsna mugavateks jalas. Kuid nende eluiga oli väga üürike. Reedel käisin ja lällasin nendega mööda linna ringi. Lõpuks jalad enam ei kandnud ning need jäid siiski vaatamata sellele terveks. Kohe järgmine päev, kui sai taksost väljutud, trepist üles kõnnitud, suutsin tasasel pinnal ümber käia. Konts murdunud! Ja just selle tõttu ka kukkusin. Käisin kingaparandusest läbi, et äkki annab parandada, aga ei. Kingaparanduses öeldi, et sellistel kingadel peaks sees üldse rauajublakas toestuseks olema (Pardon, et selgemalt seletada ei oska, aga ei mäleta täpselt). Läksin siis 5ndal päeval oma katkise kingaga poodi tagasi ning nõudsin raha tagasi. Oi jummel, mis jama pihta hakkas.

Öeldi, et saadetakse Tallinnasse ekspertiisi, et kahe nädala pärast on vastus olemas. 3 nädalat oli praktiliselt möödas ja ei mingit kõnet. Läksime emaga siis poodi kohale ja vastuseks saime EI. Ei mingit põhjendust. Aga keegi meiega ühendust ise ei võtnud, kuigi algselt küsisid kül numbrit! Ema seepeale nõudis ekspertiisi numbrit (Muideks, seekord öeldi, et Tartus toimus ekspertiis.)....Müüja hakkas siis aga tuhnima...Võttis ikka kenasti aega enne, kui ta meile vajalikud andmed leidis. Ajuvaba. Ja kui ema küsis, et mis hariduse sellel eksperdil on, siis vastati, et vastav haridus. Ja kui ema küsis, mis on vastav haridus, ei osatud enam vastata. Käisin paar päeva tagasi oma katkistel kingadel siis järel ja sain paberilehe, kus oli mõnus romaan maha pandud. Täis sõnu, mille tähendustki ei tea täpselt. Ja lõpplauseks oli "Tootmisviga ei leitud". Nüüd reedel tarbijakaitsesse minek. Nii see asi ka ei jää. Kas ma tõesti ostan kingad selleks, et need ära lõhkuda?! 2 korda mõned tunnid kandnud ning 5ndal päeval tagastan. Ja kui ma kaustikusse seal poes allkirja andsin, siis oli terve lehekülg kaebusi täis.

Kõige tipuks ma olen sealt poest ostnud lahtised jalatsid, mis suht kohe lagunesid ja veel ühed jalatsid, mis juba olid lagunenud kõigest selle ajaga, kui bussipeatusesse kõndisin. KVALITEET täiesti puudub. EI SOOVITA SEALT POEST OSTA...juba selle tõttu, kuidas nad oma asju ajavad. Neid ei huvitagi. Ainult nö. mingit poliitilist jama aetakse suust välja.

Eks näis, milliseks lõpplahendus kujuneb.

Lets get this party started

Esimene kord, kui auto roolis istusin, oli siis, kui olin 10aastane. Ja siis istus onu ka taga mul. Kuid sellest hoolimata lõpetasime me kraavis. Ja nüüd 9 aastat hiljem istusin täna teist korda elus autorooli. Sidur, pidur, gaas...sujuvalt peab see kõik toimima. Ja siis veel käiguvahetused. Tundub lihtne, aga kui hakkad tegutsema, siis suudad ikka kõik unustada. Ma arvasin, et suudan vaevu otse sõita, kuid ma eksisin siinkohal. Suutsin väga ilusti õigel rajal püsida. Oli ringtee koht...mõtlesin, et kui ma vaevu otse sõidan, siis kuidas veel ma selle ära teen. AGA MA TEGIN JA TÄITSA KENASTI! Nüüd veel vaja 100 x seda sõitmist harjutada ja ka teooria osa peaajju söövitada ning saangi varsti ehk mööda Pärnu tänavaid "kimada" Fordiga:)

PS! Mu käed ja jalad värsisesid sõitmise ajal ja peale sõitmist. Algused on alati lõbusad!