Paikapanev.

Ma lugesin artiklit pealkirjaga "Uuring: Ülekaaluliste naiste puhul on beebipillide mõju nõrgem". Ja seal oli juttu kehamassiindeksist. Mõtlesin, et arvutaks endalgi ära. Ja saingi teada mitu kilo ma alla võtma pean. 7 kilo.
Oleks ma ema kehaga, siis ma ei peaks enda kaalu pärast muretsema, aga eiii. Ei võinud niimoodi minna. Djii, tänx God(????)
Demit.

Nii häää on ju süüa šokolaadi, kana ja hamburgerit ning juua koka-koolat. Muidugi ka hapukurke, tomateid, melonit ja virsikuid on sama hää süüa, aga nende söömisega ei pea pead vaevama, et oiii nüüd on küll kuri karjas.
Trenni teha pole üldse nii hää, kui süüa:D Samas see on harjumise asi.

Eks jah, juba nii paks olen, et räägin siin, kui Võluv toit minu jaoks on:D

Okei. Okei. Pole midagi nii hullu. Mul vist igav. Jep, tundub nii. Ma parem lähen minema.

********
Oleks mu kallil sõbrannal Munnul ka blogspotis konto, siis vast oleks see meil mõlemal täis paksu nalju iseenda kohta, kuigi me niisama nokime endi kallal, mitte ei võta kõike räägitud surmtõsiselt.
Tuleb leppida iseendaga ja kui on midagi viga, siis saab alati Seda enda juures parandada.

Nii mõneski mõttes kurioosne päev.

Käisin täna Pärnu loomade varjupaigas. Kuna ma olin võõras, siis seal eriti rahu ei saanud. Koerad haukusid ja kassid mjäugusid. Kuigi oli ka pause,aga need ka juhul, kui sa end ei demonstreerinud väljas olevate koerte ees. Peidetud sai end ühe soojaku trepile istuma ning sai Fizzigi joodud.

Sõbranna töötab seal, seega saime seal vabavoliliselt ringi käia ja loomadega tegeleda.

Ma olen aga väga õrnahingeline...ja see sai mulle probleemiks, sest ma poetasin paar pisarat kuna pidin vaatama palju loomi seal on ilma pereta. Pere hoolitsuseta. Ja siis hakkasin mõtlema, kuidas Suudab üks inimene looma tänavale visata! Totaalselt haiged inimesed.

Ma veel ütlesin sõbrannale, et ma ei suudaks vast ise siin (toim-loomade varjupaigas) töötada, sest ma peaks sellisele karmile tõele näkku vaatama. Aga au neile, kes probleemiga ikka tegelevad nii intensiivselt.

Soojakuid oleks sinna juurde vaja, sest talve tulekuga...võiks igal loomakesel soojem koht olla.


Eriti jube oli näha kasse, kes pannakse magama, kuigi ise veel nii pisikesed ja väliselt terved. Ja siis veel AIDSiga kassi.....:/ Kohutav!
Samas oli seal ka hulk terveid kiisusid. Ja üpriski kiimaseid:D

Me käisime enamik loomi läbi ning nunnutasime neid. Mina eriti oma kileda häälega..Ema on mu sedasi välja treeninud.


Aga kindlasti lähen sinna uuesti tagasi loomi nunnutama. Ja viin kaasa ka mõned vanad kaltsud vms.

Plants vs. Zombies...

..et sain nüüd mingi osa tehtud sellest mängust 6nda levelini, nii et lõpus tuli video, kus Sunflower laulab laval : There's a zombie on your lawn.....:D Jeap. Aga õnneks saab edasi mängida, kuigi ma arvasin, et lõpp käes, et enam ei saa, aga polnudki nii. Lõbus ajaviide jätkub!

Päev enne tänast ja peale eilset.

Käisin eile kaemas Anal Caves'i esinemist Raehoovis. Õnneks on mu mees mitmes bändis, sest sedapsi ei pea ma maksma kontserti eest. Hoiab kenasti kokku.

Tänu eilsele on mul terve tänase päeva jooksul pohmakas olnud. Ja seda kõike omakorda tänu siidrile. Kummardus siidrile.

Mind häirib vaid üks asi täisolemise juures, et siis ma muutun eriti erksaks. Ja teen mõndasid asju ülepingutatult. Aga noh mis sa ikka teed. Olen saanud selle omaduse oma ema käest. Milles kõiges laps oma emaga sarnane võib olla :D

Parim osa oli see, kui pidin kell pool 4 öösel koju kõndima.

***********************************

Tavaliselt eelistan ma pühapäeviti kodus olemist, aga täna, kui Olle linnast tagasi tuli, oli ta esimene lause: "Lähme Hessi sööma, sest ma sain raha!"
Sellisele pakkumisele ma juba ära ei ütle. Liiga ahvatlev minu jaoks.
Ja nii me läksimegi Hesburgerisse sööma. Me tellisime 2 megaeinet, lisaks veel igaüks endale ühe hamburgeri eraldi. Ma naeratasin kassas makstes, sest ma sain üle pika aja süüa tõelist prügitoitu.
Pärast me suundusime toidupoodi, kus me Veel süüa ostsime. Päeva parimaks iseloomustuseks sobibki sõna TOIT.

Kuid pean mainina, et valisin ebasobiva ilmaga päeva väljas pohmelliga ringi tuuseldamiseks, sest päikese lõõmamine ei olnud just kõige meeldivam.


Nüüd vaikselt hakkab ka pohmakas ära kaduma. Thank God. Was about time.




Et siis... järgmine kord uue hooga! Hõissa:D
Tore oli.

Sõltuvus.

Mul aeg-ajalt ikka esineb neid sõltuvusi. Praeguseks sõltuvuseks on mul mäng nimega Plants vs. Zombies. Pealkiri ütleb kõik. Selle eest peab tänama Karli ja Helenit, kes seda mängu Ollele tutvustasid ning siis sedapsi sain mina omakorda teada Plants vs. Zombiest'st. Soovitan soojalt!

Uus ja huvitav ning vastand sellele.

Leidsin endale uue koha, kus ma oma blogi saan pidada. Nii et nüüd muljetan kahes kohas oma tegemistest ja mõtetest. Vaesed Teised :D
Ma mõtlesin, et ehk peaks loobuma üldse blogspotist, aga samas ma ei raatsi. Ainus vahe on neil see, et ühes kohas kirjutan ma väljamaa keeles ja siin eesti keeles. Aga mulle pakub väljamaa keeles kirjutamine rohkem väljakutset. Ma saan viluda teises keeles kirjutamist, mis tuleb vaid kasuks. Siin saab ka kirjutada võõrkeeles, aga teises kohas on lihtsalt suurem hulk inimesi (põnevam). Rahvusvahelisem.

Tähelepanek :Ma võib-olla isegi et kirjutan rohkem muudest asjadest teises netipäevikus, kui oma tegemistest, et ehk ma millalgi avaldan ka selle teise Koha.

**************
Aga tulles tagasi tegemiste juurde, siis midagi märkimisväärset küll rääkida pole. Eks vahel saa trenni tehtud, blogitud, noortekas hängitud (ja Ollele sinna kodus valmis meisterdatud võileibu viia) ja aias ema aitamas käidud. Ega ma eriti ei pinguta ka vist, et midagi eksklusiivsemat teha, aga noo on oodata veel paljutki toredat. Ju ongi hea, et juuli lõpus siin rahulikus tempos lasen...................liigagi rahulikus...:P...

Aga, mis ma ikka kurdan....Veedangi just väärtuslikku aega Olle ja perega. Võib ju sellisest vaatevinklist positiivset külge näha.



Nõuanne järele jäänud suveks: R.I.P.