Selle aasta esimest lund nägin ma hommikul vara, kui ärkasin bussis üles ja avasin silmad. Mu suunurgad tõusid üles poole. Ma olin üllatunud, et missugune lumi Tallinnasse sisse sõites maas ja puudel on. Vaatepilt lummas mind. Pärnus oli ainult lirts-lörts maas. Ei kippu ega kõppu lumest. Aga Tallinnas see-eest vau! Muidu eriti enam ei tõmba Tallinna poole, aga tol hetkel mõtlesin, et olen nõus siin küll olema, kui nii palju lund maas on. Pärnusse tagasi sõites öösel hilja sain uuesti üllatuse osaliseks. Pärnus bussist maha tulles ootasid mind ees suured lumevallid ja lausa raskendatud oli kõndimine. Talv tulgu ja olgu, kui on paks lumi! Ja täna ka, lugesin väljaandest " Kohver" reisikalendri alt CityBREAK reisi kohta suurlinna ja kõrval oli selline iseloomustus: Särisevad vorstikesed Hamburgis, taevalik kuum šokolaad Brüsselis jne. See tekst tekitas minus nii sooja ja kirjeldamatu tunde. Lausa hubane tunne tuli peale. Ma kujutasin kohe vaimusilmas ette, kuidas kõnnin mööda lumist ja säravat Pariisi tänavat. Lumi tekitab hõdusa tunde nagu oleksid kõik inimesed koos ja seotud ühe ja sama asjaga.
0 comments:
Post a Comment