HRL 2009

Sai siis teist aastat järjest käidud Hard Rock Laagris. Sealne rahvas ja muusika on tänapäeva keeli üleprahi. Healoomuliselt of corpse.

Väga kasulik käik oli Vana-Vigalasse, sest ma sain teada nii mõnestki uuest heast bändist. Tänu oma mehele jõudsin ma üle tsekata pooled bändid.

Kõige lemmikumaks kujunes mulle Trail of Tears. Lavašõu oli korralik, mis ühildus bändi loomingua. ToT'i naislaulja oli omamoodi, sest ta tegi lava peal justkui mingit vaimu tantsu. Meenutas Krissi ema.
Morigan andis samuti hea elamuse.
Septicflesh pidavat aga olema kõige ägedam. Mina seda ei käinud vaatamas/kuulamas, sest sel ajal olin ma telklaagris seltskonda nautimas. Aga ma parandan selle vea (?) ning uurin järgi, millega tegemist on.

Nii mõnigi sai tunda aga rõõmu afterparty'l, kus sai mängida Guitar Hero't ja võita auhindasid. Oleks isegi tahtnud osa võtta, aga oli kaks asjaolu Miks ma seda ei teinud. Esiteks ma pelgan suure publiku ees esinemist ja teiseks ma mõtlesin, et ei viitsi hakata jamama sellega, et ma ei pruugi sinna sissegi saada. Niikuinii ma oskan Guitar Hero't mängida paremini klaviatuuril.


Toim: Mul ei läinud sentigi HRL'i peale (ei pileti, söögi ega joogi). Kui siis...kõigest 0 krooni. Lisaks sellele leidsin ma maast 45 krooni. Ps! Alkoholi kogus oli tõesti mitmekesine ja suur.

Pilte läbi minu fotoka: http://fotoalbum.ee/photos/sassupa/sets/804481
Jah, leidsin digika üles. Oligi kukkunud käekotist välja, kui ma autost väljusin. Ma sain šoki, kui kuulsin, kuidas see üles leiti, aga see kirjeldus kujuneks mul liiga segaseks, et jätan vahele. Nüüd süda rahus.