3. oktoober

Eile käisin Noortekas Põhjamaade Hirmu kuulamas, vaatamas ning täitsa meeldis. Hea kaasa elada selle muusika saatel. Algul oli seis üsna niru, et rahvast nagu polnud, aga siis mingi kell oli juba täitsa normaalne hulk inimesi kohal. Kuid siiski Liiga vähe, et maksta bändile tema tahetud summa.

Ja peale seda me läksime teise Kuldseka sünnipäevale. Sain seal üle pika aja täis jääda, haa. Täitsa lõõgastav oli. Põhiline aeg möödus mul küll köögis rahvaga rääkides. Seal oli lihtsalt kõik käepärast: rumm, klaasid ja särki-värki.

Ja nii ma suutsingi Seal Köögis veeta pea 6 tundi kokku rääkides. Ja, kui ülejäänud rahvas unele läks, siis ma mulisesin pikalt edasi veel Siimu ja Alluga. Jutuajamine oli päris koomiline kui nüüd järele mõelda x) Ja lõpuks väsis ka Siim ära ning me aga suutsime Alluga ikka veel edasi muliseda. Ma parem ei maini, mis teemat, sest see ajab mind ise naerma praegu.
Ja kui me Alluga hommikul siis viimasele suitsule läksime, sattus meie teele ette vene härra? Ei, vene tüüp, umbes 30ne aastane...ma arvan. Ning hakkas panema aga prantuse ja vene keelt ja siis ma üritasin talle algul prantuse keeles vastata, aga siis ta juba teatas, et ta ikka venelane. Tore, et ta ikka ise end tunneb.
Ta kutsus meid edasi jooma. Me siis läksimegi Alluga kaasa kuni teatud kohani (ei mõista hetkel, miks oli vaja edasi minna jooma), kus tüüp hakkas tahtma teada, kus mina elan. Ja kiitma mind jnejne. A mul viskas ta kopa ette ning ma naersin ta peale ainult ja vastasin ala Ma ei saa aru sinust, ole vait! või siis panin vene keeles kaasa nii palju kui oskasin. Kuid lõpuks hakkasin ma teda kartma ja käskisin Allul end kaitsta :D Ja palusin tal selle maniaki ära ajada. Pärast nägime, kuidas ta teisi kottima läks. Edu! Mulle veel öeldi, et ma panen hästi vene keelt ! Täname, täname. Eks täis olles tulevad ikka teatud asjad lihtsamini välja: minu jaoks siiamaani siis laulmine ja raskes võõrkeeles rääkimine.

Pärast ma põgenesin "salaja" oma Kuldseka tagasi, koju. Seee tüüp jõlkus aga ikka veel läheduses. Hirmutav.
Kuid nagu aru saada, olen ma veel elus ja terve.
Ja nüüd ma siin istun....4 h maganud...hullu pohmelli ja unega. Ajee. Aga selle asemel, et magama minna, hakkan ma Batmani mängima.


Ja vabandan, kui ma Birgiti isa oma tõsiste ja tähtsate juttudega kummitasin.

Vahepeal need joomised ikka elavdavad. Ma ju pikalt olnud ilma joomata, mitte, et mul vaja täis juua vms, ei, mitte seda, aga lihtsalt vahel harva on tore end lõõgastada sedaviisi.