Omad vitsad peksavad

Käisime siis Jahtklubis bluesi kuulamas ja seal sai võetud kordamisi õlut ja siidrit. Siiski -50% oli alet.
Lõpuks oli kell 1 ajal, kui oli tunne, et tahaks edasi midagi teha.
Saigi tehtud. Sai veel natukene viina joodud ja ohtralt vesikat tõmmatud.
Kui ma hommikul ärkasin, ei mäletanud ma erilist midagi eilsest õhtust. Nagu räägitakse, et korgijook mõjub ka nii, et tekib blackout. Peaaegu sellise kogemuse ma sain. Ja enam ei taha. Ma muutun alati nii hulluks ära. Et nüüd vist teen jälle mingi pikema vahe enne, kui jälle nii palju võtan.
Sest järgmisel päeval ...ega miski mul sees ei püsinud :D Ja seda terve päeva vältel. Et tagajärjed on nii väsitavad, et ennem tuleks ikka mõelda, mida sisse kaanida.

Mõned lasevad sedasi mitu päeva järjest. Ma küll nii vastupidav pole.

Asi ei ole täis kaanimises, aga lihtsalt, kui võtad natukene, siis saad juba fiilingu sisse ja tahaks aga rohkem.

Oh seda looduse kutset

Nimelt on meil kodus üks jooksuajaline isane kass.

Muidu on neid 2: üks emane ja teine isane ( isane on emase poeg).

Peale selle, et nad oskavad ka niisama pinda käia ( Isane on nagu uksekell, kui midagi tahab, siis vingub häälekalt ukse taga, nii et sa pead hommikul oma une korraks katkestama ning siis talle ukse avama, et ta sisse saaks tulla.
Emane on aga juba ammu ära õppinud ise uste avamise. Ta hüppab ukselinkidele ning nii see uks avanebki.)

Aga nüüd veel lisaks on isane kiivalt emastest huvitatud ning laulab meil siin vägagi valjult ja palju. Mulle muidugi pakub see nalja, aga teisel on valud, et joosta õue emaseid taga ajama ning isastega kaklema minna.

Šõud jätkub 24/7!

Trall on möödas

Suured pidustused on möödas. Ja kui aus olla, siis ma olen nendest üsnagi väsinud. Üks sahkerdamine ja pidutsemine neelab ikka kenasti energiat. Mitte et rutiini tagasi pöördumine oleks lõbus, aga vähemasti pole seda suurt tõmblemist.
Ja mitte et see suur tõmblemine oleks olnud ebameeldiv, ei.
Lihtsalt mitu päeva järjest pidu pidada kurnab organismi ära.

Rääkides siis sellest kõige suuremast pidustusest ehk aastavahetusest, siis mul oli ju topelt põhjust, miks tähistada sel päeval.

Esiteks aastavahetus siiski!

Teiseks, lõpuks jõudsin ka mina täiskasvanuikka.

Aga ega ma eriti aktiivne selles joomise osas aastavahetusel ei olnud. Ma küll võtsin, aga see jäi mõistlikkuse piiridesse. Ja seda selle tõttu, et ma sain öösel kell 5 magama ning kui ma kell 10 31. detsembri hommikul ärkasin, olin ma ikka veel täis. Mis tähendab, et sai tublisti võetud. Väga vale arvestus mul. Kurnasin end enne õiget päeva ära.

Aga mingit uus aasta lubadust ma nüüd küll ei teinud. Ei julge midagi lubada, kui ma iseend piisavalt ei usalda. Aga ma võin mõelda millegi parandamise suunas ja teostada (oleneb kui hästi teostus välja kukub, aga kui kukun, siis ajan end jälle püsti tagasi..........Kaljukitsedel on ju kombeks vastu kaljut joosta oma sarvedega:P).



*Avastasin, et capuccino kreemilikööriga on väga hea. (Näe, ikka iga päev õpib midagi.)