Trall on möödas

Suured pidustused on möödas. Ja kui aus olla, siis ma olen nendest üsnagi väsinud. Üks sahkerdamine ja pidutsemine neelab ikka kenasti energiat. Mitte et rutiini tagasi pöördumine oleks lõbus, aga vähemasti pole seda suurt tõmblemist.
Ja mitte et see suur tõmblemine oleks olnud ebameeldiv, ei.
Lihtsalt mitu päeva järjest pidu pidada kurnab organismi ära.

Rääkides siis sellest kõige suuremast pidustusest ehk aastavahetusest, siis mul oli ju topelt põhjust, miks tähistada sel päeval.

Esiteks aastavahetus siiski!

Teiseks, lõpuks jõudsin ka mina täiskasvanuikka.

Aga ega ma eriti aktiivne selles joomise osas aastavahetusel ei olnud. Ma küll võtsin, aga see jäi mõistlikkuse piiridesse. Ja seda selle tõttu, et ma sain öösel kell 5 magama ning kui ma kell 10 31. detsembri hommikul ärkasin, olin ma ikka veel täis. Mis tähendab, et sai tublisti võetud. Väga vale arvestus mul. Kurnasin end enne õiget päeva ära.

Aga mingit uus aasta lubadust ma nüüd küll ei teinud. Ei julge midagi lubada, kui ma iseend piisavalt ei usalda. Aga ma võin mõelda millegi parandamise suunas ja teostada (oleneb kui hästi teostus välja kukub, aga kui kukun, siis ajan end jälle püsti tagasi..........Kaljukitsedel on ju kombeks vastu kaljut joosta oma sarvedega:P).



*Avastasin, et capuccino kreemilikööriga on väga hea. (Näe, ikka iga päev õpib midagi.)