Saturday, February 27, 2010 | By: BloodRayne

Õnn on jälle õuel

Enne eilset polnud ma oma emaga pea kuu aega suhelnud, samuti ka enamiku oma pererahvaga. See oli nii vastik aeg.
Ma ei oleks uskunud, et ma selline memmekas olen, sest ma kohutavalt igatsesin oma ema. Ta on mul väga hea ema. Jätta mõned pisivead kõrvale, on ta tõsiselt tark, kena, hooliv, abivalmis, töökas ja hakkaja inimene. Olen uhke, et oman sellist ema.
Ja ma olen ülimalt õnnelik, et mul on perekond. Kui pikalt eemal oled, oskad hinnata tegelikku väärtust. Vähemasti minuga on nii. Tuttav jutt jaa, aga kui ise koged, siis on selline lause kohe hulga tõesem.

Nüüd on jälle süda rahus.

1 comments:

Pilleke said...

Mulle lihtsalt meeldib see sissekanne!