Rock Ramp 2010

Räägin siis oma elamustest.

Nii palju, et festivali alale päris ei pääsenudki. Ainult ööklubisse, kus Anal Caves esines. See ööklubi nägi päris kummitustemaja välja väljast poolt. Seest muidugi nagu meie Pärnu Rokiklubigi. Nagu oleks Tšernobõlis või kuskil Venemaal asuvas mahajäetud kohas.

Ja seal sees võis kuumuse tõttu rabanduse saada. Tõsiselt saun oli ikka. Väljas oli selle kõrval lausa paradiis.

Kuid kahju, et festivali alasse ei läinud. Oleks saanud Erkki-Siimu pääsme ka veel.

Väga oleks tahtnud näha Vennaskonda, JMKE'd, Terminaatorit ja Winny Puhhi.

Aga ega ma poleks niikuinii saanud näha kõiki bände, kuna vaatamata faktile, et mul pidi seekord terve nv vaba olema (omal tungival soovil) helistasin ma siiski tööandjale ja avaladasin soovi olla siiski laupäeva öösel tööl.

Kuid ettevalmistused laupäeva öösel tööl olemiseks seal Viljandis küll eriti hästi ei sujunud. Magasime neljakesi bassimehe Otto autos. Suur kõlar juhiistmel, Mairo juhi kõrvalistmel ning Threesome taga. Istmed kõik alla ning nii me end üritasime seal taga ära mahutada kolmekesi. Lusikaasend tegi olemise kergemaks. Kuid täielik silgud pütis oli olla ning üldse umbne ja mul tekkis väike paanika, et nii vähe ruumi. Aga paar, kolm tundi suutis ära magada. Lõpuks hakkas veel päike ka kütma.

Kuigi kõik polnud nii nagu oleks võinud olla-oli reis meeldejääv.

Sai Viljandit külastatud..süüa otsida vara-vara hommikul linna peal..ise mitte just kõige paremas olekus olles. Siis karvaseid nähtud!:P Ja kuulatud. Ja ebameeldivust tundud. Need untsu minevad asjad kipuvad olema tihtipeale täitsa väärt . Sest siis on, mida meenutada.

Ja mõndadele inimestele võisin taas jätta endast vale mulje, et olen ülbe ja ei tee välja. Kuid kaugeltki mitte pole/polnud see nii, kuigi käitusin küll sedasi.