Ma pooldan, et kipub postindustriaalse ühiskonna poole, vaatamata asjaolule kui kõrgelt arenenud on meie tehnoloogia.
Aga miks siis ikka postindustriaalne?
Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk.
Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu).
Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas.
Oi, kuidas mulle meeldib neil teemadel arutada ühiskonnaõpetuses!
Rääkida sellest, et Eesti ei tundu olevat heaoluriik. Sotsiaalne võrdsus on meile juba vaikselt muutunud võõraks siin.
Samuti on mulle ette antud selline teema:
Tooge 3 näidet Eesti valitsuse (ministrite) tegevusest viimase 2 nädala jooksul?
Konkreetselt vastaks, et sittagi ei saada nad korda peale viletsuse. Enamjaolt. Majandusanalüütikud on need, kes jagavad asja.
See oleks üldine iseloomustus.
Aga kellele meist poleks siis selge, et meie eluolu on siin täiesti pees. Siinkohal saab arutada sünnitoetuse üle (5000lt 1000le), ravimite hindade üle, teada-tuntud teema PALK (lihttöölised saavad sandikopikaid, vaid pumba juures olijad suudavad korralikult end ära elatada)-ebanormaalne, kui väike toetus on puuetega inimestele, jne.
Töökaudu võin öelda, et meil on seal üks peaaegu 2aastane tüdruk, kes ei saa ise hingata ja on enamik aja oma elust haiglas veetnud. Välismaal on selleks mõeldud põetajad, kes su kodus last põetavad ning need põetajad maksab kinni riik.
Väljamaal on ametiühingud tugevamad ja protestid ikka üsna agressiivsed, ehtne näide see, kuidas Prantsusmaal massid laamendama hakkavad, kui tunnevad, et nende suhtes käitutakse ebaõiglaselt. Aga meie siin hoiame 10 küünega kinni sellest natukesest, mis meile antud on. Kui see natukene ka kaotada, siis on ju veel raskem.
Pole ime siis, miks paljud suunduvad Helsingisse tööle. Kuigi ka see, et üks vanem seal tööl käib, hakkab vähehaaval ka pereelu segama.
Tjah, nii palju siis minu mõtetest...
et oleme väikestviisi orjarahvas .
Lihtsalt teen siin ühiskonna kodust tööd:D
1 comments:
Sellega ma ei ole absoluutselt nõus, et Eestis kõrgharidust väärtustakse - vaata kasvõi taseme vahet gümnaasiumis ja kutsekoolis, vaata hindamissütseemi vahet, vaata, kuidas nemad saavad 600.- stippi kui meie imeme näppu ja üritame gümna kõrvalt ära elada, vaata, kui vähe on riigieelarvelisi kohti ülikoolides ja kui kallis on õppemaks, vaata, kuidas bakaga ei ole mitte midagi muud teha peale ülikooli kui ainult edasi õppida, vaata, kui suur osa kõrgharitud inimesi on erialase tööta, kui neil üldse tööd ilma "lihtoskusteta" on ja kuidas keevitajad saavad rohkem palka, kui mitmed kõrgharidusega inimesed!
Eesti ühiskond EI SOOSI hariduse omandamist! Ka keevitaja ja elektrik võiks omada rakndusKÕRGharidust, sellest saaksid kõik kasu, aga Eesti riik arvab, et parem, kui keevitaja on loll!
Uskumatu aga vahe gümnaasiumi abituriendi ja kutsekooli lõpetaja vaimsetes võimetes on nii suur, et tahaks vahel nutta algelise, pea olematu analüüsivõime, õigekirjaoskuse ja silmaringi puudulikkuse tõttu, mis minu kogemuste järgi kutsekoolides kohe eriliselt lokkab, sest nõudmised on niii palju väiksemad.
Seda enam, et "lihttöölised" kulutavad vähem ressursse õppimisele, nad peaksidki vähem palka saama. Inimväärset palka muidugi, ma näen ise oma tuttvatate pealt nt Viisnurga miinimumpalka naeruväärsena aga olekski idiootne oodata, et erioskusi (st mitte tippspetsialisti/ekspestdi/inseneri) mitte vajava töökoha peal saaks sama palka, mis arst, jurist või õpetaja (kes on alamaksutud).
Post a Comment