Vajadus.

Lugesin kuskilt, et inimesed teevad üldse midagi olenevalt kahest asjast: sugutungist ja vajadusest. Nimelt, mul on just probleem vajaduse osas. Ma tunnen, kuidas ma vajan oma sõbrannasid nagu Kristiina ja Marlén. Kohe väga tahan nendega jutustada pikalt elu teemadel...Krissiga saab alati targemaks, kui rääkida filosoofilistel teemadel..tema aitab mul teatud allegoorilisi asju mõista paremini. Marléniga see-eest saab räägitud rohkem maistel teemadel...Marlén on väga realistlik inimene. Muidugi neis mõlemas on neid omadusi, mida olen nimetanud, aga mõnel rohkem üht ja teisel teist. Peale pikka vestluse aga tahan lihtsalt nendega minna pidu panema. Kuid nendega kohtumine on minu jaoks raskendatud, sest et üks neist on üldse Kürposel mõneks ajaks ära ja teine rändab ja on pidevalt liikumises Eestima vahet. Muidugi, kui on olnud võimalusi nendega kokku saada, ei ole ma ise piisavalt aktiivne olnud, aga siiski...Nüüd omad vitsad peksavad:P Sellest kõigest rääkides, muidugi on võimalus käia ka teiste inimestega väljas, aga nende teiste inimestega on mul kuidagi vale tunne. Ma ei tunne end eriti mugavalt Nende teistega, kellega olen aega veetnud. Nagu oleks vales seltskonnas ja sedasi tunnen ma juba väga pikalt. Ei tea kas nii jääbki või asi muutub, kui lähitulevikus teise linna ülikooli edasi lähen. Samas võib viga ka minus olla, kuna ma tunnen lisaks, kuidas ma natukene pelgan igaühega suhtlust....nagu mingi blokk tuleks ette ja ma tunnen, et pole millestki rääkida ja siis viimaks polegi...Ju ma ise raskendan asju enda jaoks...Kuna nii tunnen ma paljude inimestega, ju siis viga ongi minus endas....Kõige imelikum on, et kunagi olin ma üsna julge, aga seda on vist kõikide lastega...ma ei mõista, mis mu elus on toimunud, et ma end ebakompetentse suhtlejana tunnen...Peaks külastama psühholoogi- sellest olen ma mõelnud juba suhteliselt kaua. Samas selle kõige tõttu olen ma aina enam sulgunud oma maailma, kus ma ei näita välja eriti oma emotsioone ja ei seisa piisavalt enda eest ja istun rohkem toas nelja seina vahel. Aga täitsa katki ma ka pole seega annab mind veel parandada tagasi terveks. Või siis asi on lihtsalt minu eas, kus ma püüan end avastada. Loodan, et see juhtub kiiremas korras! Muidugi mitte üleöö, aga kiiremas korras jh.

Elaine Davidson- meeletu augustaja.

E. Davidson ehk siis maailma kõige enam augustatud naine. Väidetavalt on tal kokku 5920 piercing' ut. Brasiilias sündinud naine lasi endale teha esimese rõnga 11-aastaselt. Praegu on ainuüksi tema näol 192 kaunistust- ja 500 genitaalide piirkonnas. Kogu see ilu kaalub ühtekokku umbes 3 kilo. Eks igaüks väärtustab ilu omamoodi...Aga mis küll sel naisterahval mõttes oli, et end nii ära needistab? Pakub huvi.

Laulmine.

Praegu tuli hull laulmise isu peale. Kuid teiste juuresolekul ma ei laula...vähemalt sinnamaani, kuni olen juba natukene arenenud edasi laulmise osas. Muidugi olen ma seda teinud, aga vaid koos oma sõbrannaga, kes hetkel on enda elu korda seadmise mõttes natukene aega eemal Eestist. Kuid varsti ta naaseb ja saame jälle kassikoori teha. Noh muidugi K. oskab imehästi laulda, vähemalt minu jaoks. Asi pole selles, et olen tema sõbranna ja kiidan teda pidevalt, sest meil on ka lahkhelisid olnud seega ma ei valeta talle, et oskab ilusti laulda. Ta on alt, aga see-eest võimsa häälega. Ta täiustab minu laulmist, sest ma üritan tema pealt õppust võtta ja kui koos midagi üürgame( hehee), siis ikka natukene kuulan kõrvalt, kuidas ta teeb hääle kõrgemaks ja madalaks üleminekuid jms. Ma ise usun, et igaüks ikka ei oska laulda üldse ja mina sinna hulka kindlalt ei kuulu. Kui ma saaksin teha hääleseadet, siis oleks eriti tip-top. Mitte, et ma siis kohe Celine Dion olen, vaid noh endale oleks teinegi kord hea ümiseda viisijuppi õieti. K. tervitused sulle sinna päikese ja ilusate tõmmude kuttide juurde! Tule ruttu tagasi, tahan minna Sinuga pidudele ja seal laulda, sest siis saab nalja ja lõbutseda nagu vanasti. Eks?

Prantsusmaa.

Oh issand!!! Prantsusmaa- mu arm! Kui ma hakkan mõtlema Prantsusmaast ja seejärel netis pilte vaatama sellest võrgutavast riigist, siis ma olen nii erutatud. Kindlasti kavatsen minna peale keskkooli paariks nädalaks sinna reisile. Muidugi ma sain ka juba sügise keskel pakkumise ema käest, et sünnipäevakingiks tuleks kahenädalane reis Toulouse'i, kus elaksin suures basseiniga majas, mis asub mere ääres ja, kus pesitseksin koos teiste üle maailma kokku tulnud kursuse kaaslastega, aga mul endal natukene teist sorti nõudmine kingi osas, seega ütlen vist ikka ära reisile:(...Südantlõhestav. Ma hakkan vihkama end veel selle eest. Ma sain augustis ju maitse suhu sealsest elust ja muidugi kunagi sai käidud ka Pariisis. Pariisis oli karm selle tõttu, et iga nurga peal keegi justkui varitses mind nagu tahaks mult kohe koti käest rebida või siis himustati kõheda pilguga. Aga nagu aru saada- olen elus ja terve. Disneylandis oli ka põnev aega veeta. Aga Disneyland jääb kõvasti alla Saksamaal asuvale Euroopa pargile. Muidugi tähtis külastus oli Eiffeli torn. Ei olnud midagi super erilist üleval tasandil aja veetmine. Võib-olla ainult vaate tõttu..öise vaate Pariisile, aga sama saab teha ka Tallinnas Viimsil asuvas tornis. Miks see torn nii special Lutetias ( ladina keelne nimetus Pariisile) on, siis põhjus on ju ilmselge- pole niisama betoonist üles ehitatud torn, vaid midagi palju rohkemat. Pealekauba on toweri kuju üsnagi omanäoline. Omalaadsed on Prantsusmaal ka aknad: suured ja avarad. Lisaks on prantsuse keel imeilus! Praegu mul käsil alles esimene aasta. Eks näis kuidas ja kus praktiseerin seda keelt. J' aimer de la France!!!!!!! Vapustab riik lihtsalt. Kui kunagi peaks kellegil probleeme olema mulle kingi tegemisega, siis ma arvan, et peale Selle teksti läbu lugemist teate juba, mida ma vajan. Heh.

Fakit.

So good to write whenever I want. What a pleasure! Ma tunnen end üpris sitasti. Ütleme nii, et ma olen liiga palju teatud asjadele mõelnud. Aga See teatud asi on mu peas olnud juba kaua ja ma ei saa sellest mõttest lahti ja ma olen selle endale kuhugile ajusoppi hoiule pannud seni kuni antakse jälle põhjust uuesti välja kookida see teadmine või mõte või misiganes ta ka ei oleks. Ma tunnen liiga vähe armastust enda ümber. Inimesed- armastage rohkem! Te ei tea palju sellega annab ära teha.

Rutiini tagasi.

5. jaanuar käes ja sellega koos ka vaheajalt kooli tagasi. Vaheaeg oli selles osas mõnus, et sai hullult magada. Samas, kui nüüd mõelda, siis eriti väljapuhanult ma hetkel end küll ei tunne. Pidin vara ärkama ja pidin väga pikalt aega veetma koolis ja kodus veel õppima. Energiat küll ei tundunud kuskil mul olevat. Imelik ikka...maga ükstaskõik, kui palju sa tahad ette ära ega see ikka ei aita. Mõtlesin, et teeks trenni, aga ma olen selleks liiga uimane seega lähen ja kõnnin Kuldsekasse ja kiusan Ollet. Aga see oleks ka jalavaev ning mõttetu tõmblemine ühest kohast teise seega jääb ka ära.

Tähtis detail tuleks siis nüüd ka ära mainida seoses vaheajaga. Muidugi üks great asi ehk siis nüüd olen ma vanuses, kus 18 on käega katsutav. Samas see on nii kiuslik vanus.

Ja üks asi veel! 10 nädalat kooli ja pikad päevad! Appi!

Küll mulle meeldib ikka vingukott olla. And that's about it.