Vajadus.

Lugesin kuskilt, et inimesed teevad üldse midagi olenevalt kahest asjast: sugutungist ja vajadusest. Nimelt, mul on just probleem vajaduse osas. Ma tunnen, kuidas ma vajan oma sõbrannasid nagu Kristiina ja Marlén. Kohe väga tahan nendega jutustada pikalt elu teemadel...Krissiga saab alati targemaks, kui rääkida filosoofilistel teemadel..tema aitab mul teatud allegoorilisi asju mõista paremini. Marléniga see-eest saab räägitud rohkem maistel teemadel...Marlén on väga realistlik inimene. Muidugi neis mõlemas on neid omadusi, mida olen nimetanud, aga mõnel rohkem üht ja teisel teist. Peale pikka vestluse aga tahan lihtsalt nendega minna pidu panema. Kuid nendega kohtumine on minu jaoks raskendatud, sest et üks neist on üldse Kürposel mõneks ajaks ära ja teine rändab ja on pidevalt liikumises Eestima vahet. Muidugi, kui on olnud võimalusi nendega kokku saada, ei ole ma ise piisavalt aktiivne olnud, aga siiski...Nüüd omad vitsad peksavad:P Sellest kõigest rääkides, muidugi on võimalus käia ka teiste inimestega väljas, aga nende teiste inimestega on mul kuidagi vale tunne. Ma ei tunne end eriti mugavalt Nende teistega, kellega olen aega veetnud. Nagu oleks vales seltskonnas ja sedasi tunnen ma juba väga pikalt. Ei tea kas nii jääbki või asi muutub, kui lähitulevikus teise linna ülikooli edasi lähen. Samas võib viga ka minus olla, kuna ma tunnen lisaks, kuidas ma natukene pelgan igaühega suhtlust....nagu mingi blokk tuleks ette ja ma tunnen, et pole millestki rääkida ja siis viimaks polegi...Ju ma ise raskendan asju enda jaoks...Kuna nii tunnen ma paljude inimestega, ju siis viga ongi minus endas....Kõige imelikum on, et kunagi olin ma üsna julge, aga seda on vist kõikide lastega...ma ei mõista, mis mu elus on toimunud, et ma end ebakompetentse suhtlejana tunnen...Peaks külastama psühholoogi- sellest olen ma mõelnud juba suhteliselt kaua. Samas selle kõige tõttu olen ma aina enam sulgunud oma maailma, kus ma ei näita välja eriti oma emotsioone ja ei seisa piisavalt enda eest ja istun rohkem toas nelja seina vahel. Aga täitsa katki ma ka pole seega annab mind veel parandada tagasi terveks. Või siis asi on lihtsalt minu eas, kus ma püüan end avastada. Loodan, et see juhtub kiiremas korras! Muidugi mitte üleöö, aga kiiremas korras jh.