Mõnus aeg.

See, et kevad käes ja kohe-kohe suvigi käes, muudab meele ikka väga heaks.

Erinevalt viimase paari aasta suvedest, armastan ma päikese käes olla.

Ma olen viimasel ajal peamiselt oma Ilvese tänaval asuva maja aias viibinud: rohinud põõsaid (põõsaste rohimine rahustab mind. meeldib, kuidas umbrohi juurega välja tuleb. kiiksuga olen, a mis parata), teinud suitsukala, kaevanud peenart, tassinud mulda. Aiandusega tegelenud kui täpsem olla. Ja mingi ime tõttu ma kaifin seda. Värske õhk ja liigutamine ja näha kuidas aed ilmet võtab. Ilus.

Samuti vanematega aega veetnud. Ka pluss.

Järgmiseks käisin taas Tartus! Sõitsin !Anal Caves'iga! sinna. Kahjuks sõit oli ebatervislik: krõpsud, pitsapirukad ning õlled ja siidrid.

Kuigi seekord ei olnud truu toetaja, selle asemel suundusime sõbrannega Pirole siidrit jooma, ja mujalegi uuristama koos oma uute tuttavatega. Vaat kui tore. Saan ka nüüd öelda, et olen leidnud tasapisi Tartus uusi tutvusi.

Ja muidugi, parim osa, kui täna sõbranna läks kooli, siis mina mõnulesin tema elamises. Võtsin õues päikest, millest nüüd ka kipitav keha ja punakat tooni keha. Aga see suvi tahan jumet, nii et töö ootab. Lõpuks sõbranna saabudes käisime poes ja võtsime päevitamise kõrvale veidi veel siidrit. Siidrine värk- sobiks viimase aja märksõnaks.

Kahjuks pidin täna Tartust naasma. Esimest korda kommuuni kaudu. Väga mugav ja efektiivne viis enda transportimiseks A punktist punkti B.

Kuid vast järgmine nädalavahetus juba tagasi Tartu. Selle ajani kasutab aega tõhusalt. Treenides end ja päevitades ning õppides kitarri.

Värske õhk võtab Su läbi.

Enamik päev õues viibida laksab ikka korralikult. Õhtuks on üsna omadega läbi olla. Ses suhtes, et Head Ööd! Minu jaoks on vara minna magama kell 12 öösel.

Ma ARMASTAN oma unenägusid

Ma olen nii tänulik oma alateadvusele, mis kujundab mu unenägusid. Need on nii sürrealistlikud, kohutavalt sürrealistlikud...Vahepeal ma mõtlen, et paneks filmi lausa kokku oma unenäo järgi.
No lihtsalt nii õnnelikuks teeb, mida kõike ma unes ei näe ja kuidas. See on IMELINE. Täna ma ei tahtnudki ärgata üles, kuigi telefonikõne tegi selle mulle võimatuks.
Mul ei toimu unes midagi nö. lillelist. Kuid seda parem ongi.

(See küll ei seostu eelneva jutuga.) Ükskord ma avastasin üles ärgates, et ma olin unes luuletanud. Ma olin tasemel luuletuse välja mõelnud. Sellise a la, et ütled sõnadega midagi, aga see pole otse tõlkes. Hommikul oli see küll kahjuks häguselt meeles, aga kui seda veel mul juhtub, siis ma väga tahaks kirja panna. Kuid see on veidi ebatõenäoline.
Võib tunduda, et luuletusega saab igaüks hakkama, aga sellise luuletusega, mida unes nägin, ei saaks ma ise hakkama reaalselt. Panebki imestama, et kuidas alateadvuse kaudu suutsin unenäos kokku panna mingi ime luuletuse, kui ma päris eluski seda teha ei suuda.

Üks lisa veel. Tänase öö unenäos nägin veel, kuidas ma oma riiete kapist 1200 krooni leidsin. Kujutage ette, kui pettunud ma ärgates olin! Jah, ma ärkasin vahepeal kell 8 üles, et pesema minna, kuna vett pole 9st 3ni ning seega uinusin uuesti ja alles siis nägin seda oma sürreaalset und.

Ma olen hetkel lihtsalt nii erutatud!

Ikka naaber siin ja naaber seal.

Viimasel ajal on üsna mitu juttu kuulnud enda suhte kohta. Küll räägitakse nii nagu teatakse asjast rohkem, kui asjaosalised ise. Jube imelik. Tegelegu omi asjadega. Kui sa pole mu lähedastest sõpradest, siis ikka veidi ärritab selline suhtumine.
Ja taolisi jutte olen kuulnud just inimeste suust, kes mulle ei tähenda midagi. Mis innustab neid inimesi küll? Võib-olla kuna nendel endil suured probleemid suhte osas ja siis näevad ka juba teisi negatiivses valguses. Mine sa tea.

Asjad juhtuvad

Miks on see nii, et ma automaatselt ärkan üles, kui Olle õhtul magama tuleb või, kui tema hommikul vara üles tõuseb? Näiteks nagu täna: Olle tõusis kell 7 hommikul üles, et Tallinna poole sõita ja samuti ka mina. Peale tema minekut üritasin siis uuesti uinuda, aga see võttis mul pikalt aega. Vahepeal ei õnnestu mul uuesti magama jäämine üldse. See on veidi häiriv.
Mul oli kunagi nii ka isaga, kui too öösel nö. lõbustustelt naases.
Plõks käib ära ja üleval olengi. Ma ei saa seda kontrollida üldse, see lihtsalt juhtub. Aga jah seda on mul ainult juhtunud isaga ja nüüd Ollega. PS! See on juhtunud mul kõige tähtsamate meestega mu elus, kui nüüd mõelda.

Kristiinast ja ta tütrest

Nimelt hakkab mu väga kallis sõbranna varsti-varsti sünnitama. 3. mai -10. mai peaks olema siis arstide jutu järgi see vahemik, mil sünnitus aset peaks leidma.
Mina siin omaette panustan 10. mai peale. Mul teema palgapäevaga seoses:P Nvm. Iseendaga inside joke.

Kuid pean tõdema, et ma polegi nii väga ärevil. Muidugi, ma mõtlen üle päeva või nii selle peale.
Aga kuna ma füüsiliselt pole saanud koos olla Kristiinaga tema raseduskuudel ja ka nüüd, kui ta "tegutsema" hakkab, siis ei suuda ma ikka seda kõike endale ette manada.
Ma olen harjunud nägema teda tavalise niivõrd-kuivõrd normaalse puberteedina, aga mitte noore naisena nagu öeldakse ja veel enam emaks saamas.
Kuid kindlasti siis, kui me kunagi lähitulevikus kohtume ( kui mõlemal finantsiliselt hästi läheb), siis ma usun, et kindlasti imetlen ma esimesed paar tundi, kuidas mu sõbranna lapsega ümber käib. Ja siis jõuab mulle reaalselt kohale.

Igatahes. Tahaks juba kuulda tema käest sünnitusest ja näha last mitte ema kõhus.