Viltu vedamine

Tänane päev on olnud muserdav.

Mõru maik suus, kui nii võib öelda.

Nutaks heameelega, aga üritan üle olla.

Ja just väiksed asjad, mis on negatiivse tähendusega muudavad olemise halvaks.

Ei tea, mis järsku sisse lõi.

Tänane märksõna: emo.

Lesbipaar ja nende laps

Saime siis sõbrannaga Selveris kokku ja alustasime pikka kõndimis maratoni. Nägime isegi veidi Ameerika autosid üle silla minnes ning samuti, kui randa välja jõudsime, nägime uhkeid sõidukeid.

Esialgu, kui me sõbrannaga kahekesi koos titat kärutasime ja söötsime ja mähkmeid vahetasime, saime küll igasuguste kommentaaride ja pilkude osaliseks.

Ega me nüüd nii noored ka välja ei näe, et teeniks ära pilgud ja kommentaarid, mis rõhuvad meie vanusele ja et juba laps taga.

Leidub ikka inimesi, siiani, kui selliseid. Ometigi juba algas mõned aastad tagasi see, et 12aastane seksib ja siis tulemuseks on laps.

Aga hoolimata negatiivsevõitu vastukajast veetsime me mõnusa päeva. Mina muidugi kussutasin last rannas olles [kasvatasin musklit. ega liiva peal kerge selle vankriga sõuda pole. ja ega Lorettele (Marléni õe laps) kohe üldse ei meeldi, kui käru ei liigu!], aga sõbranna samal ajal käis meres ujumas ja pidavat täitsa soojapoolne vesi olema.

(NB! Mehi leidus ikka korralikult seal naisterannas. Mind see muidugi veidi ärritas. On ju loodud naistele spetsiaalselt mõeldud ala selleks, et naised paljalt ringi saaksid liigelda ja päevitada. Võib-olla olen vanamoodne, aga võiks ikka aru saada, et reegleid peaks jälgima. Taolisi . Võib-olla mõnda naist tõesti ei häiri, kui meessoost isik seal ringi liigub, aga see-eest leidub ka palju selliseid, keda häirib, kuna miks muidu nad seal naistele mõeldud alal just viibivad?)

Peale rannas käiku suundusime tagasi linna, et koju tagasi minek teostada bussiga. Aga muidugi läks just siis Lorettel kõht tühjaks. Nuttis ja karjus kus jaksas. Õige ajastus titadel.

Täitsa tore oli koos väikse lapsega jalutada. Vähemasti on põhjust, miks jalutada. Kuid ise lapse saamiseks valmis küll pole. Nad võivad olla armsad, aga nõuvad palju vaeva ning mina pole ise veel nii vastutustundlikki. Ja kogemuste osas olen ma ikka väga rikas ;)

21. mai oli WIN

Saab vast nii öelda. Või on liiga vara selleks?

Jutt käib sellest, et Anal Caves sai eelvoorust edasi ning 2 nädala pärast ehk 4. juuni toimub siis finaal, kus saab teada, kes pääseb Hard Rock Laagrisse esinema.

Thumbs up!

Võib vast öelda, et eriti grand oli eile see, et Anal Cavesi ajal oli kõige rohkem rahvast kaasa elamas. Kaasaarvatud mina, kes pole seda kaua teinud ning nüüd põen kaela valu. Aga see oli seda väärt-hea oli. Vabastav:P

Mõnus aeg.

See, et kevad käes ja kohe-kohe suvigi käes, muudab meele ikka väga heaks.

Erinevalt viimase paari aasta suvedest, armastan ma päikese käes olla.

Ma olen viimasel ajal peamiselt oma Ilvese tänaval asuva maja aias viibinud: rohinud põõsaid (põõsaste rohimine rahustab mind. meeldib, kuidas umbrohi juurega välja tuleb. kiiksuga olen, a mis parata), teinud suitsukala, kaevanud peenart, tassinud mulda. Aiandusega tegelenud kui täpsem olla. Ja mingi ime tõttu ma kaifin seda. Värske õhk ja liigutamine ja näha kuidas aed ilmet võtab. Ilus.

Samuti vanematega aega veetnud. Ka pluss.

Järgmiseks käisin taas Tartus! Sõitsin !Anal Caves'iga! sinna. Kahjuks sõit oli ebatervislik: krõpsud, pitsapirukad ning õlled ja siidrid.

Kuigi seekord ei olnud truu toetaja, selle asemel suundusime sõbrannega Pirole siidrit jooma, ja mujalegi uuristama koos oma uute tuttavatega. Vaat kui tore. Saan ka nüüd öelda, et olen leidnud tasapisi Tartus uusi tutvusi.

Ja muidugi, parim osa, kui täna sõbranna läks kooli, siis mina mõnulesin tema elamises. Võtsin õues päikest, millest nüüd ka kipitav keha ja punakat tooni keha. Aga see suvi tahan jumet, nii et töö ootab. Lõpuks sõbranna saabudes käisime poes ja võtsime päevitamise kõrvale veidi veel siidrit. Siidrine värk- sobiks viimase aja märksõnaks.

Kahjuks pidin täna Tartust naasma. Esimest korda kommuuni kaudu. Väga mugav ja efektiivne viis enda transportimiseks A punktist punkti B.

Kuid vast järgmine nädalavahetus juba tagasi Tartu. Selle ajani kasutab aega tõhusalt. Treenides end ja päevitades ning õppides kitarri.

Värske õhk võtab Su läbi.

Enamik päev õues viibida laksab ikka korralikult. Õhtuks on üsna omadega läbi olla. Ses suhtes, et Head Ööd! Minu jaoks on vara minna magama kell 12 öösel.

Ma ARMASTAN oma unenägusid

Ma olen nii tänulik oma alateadvusele, mis kujundab mu unenägusid. Need on nii sürrealistlikud, kohutavalt sürrealistlikud...Vahepeal ma mõtlen, et paneks filmi lausa kokku oma unenäo järgi.
No lihtsalt nii õnnelikuks teeb, mida kõike ma unes ei näe ja kuidas. See on IMELINE. Täna ma ei tahtnudki ärgata üles, kuigi telefonikõne tegi selle mulle võimatuks.
Mul ei toimu unes midagi nö. lillelist. Kuid seda parem ongi.

(See küll ei seostu eelneva jutuga.) Ükskord ma avastasin üles ärgates, et ma olin unes luuletanud. Ma olin tasemel luuletuse välja mõelnud. Sellise a la, et ütled sõnadega midagi, aga see pole otse tõlkes. Hommikul oli see küll kahjuks häguselt meeles, aga kui seda veel mul juhtub, siis ma väga tahaks kirja panna. Kuid see on veidi ebatõenäoline.
Võib tunduda, et luuletusega saab igaüks hakkama, aga sellise luuletusega, mida unes nägin, ei saaks ma ise hakkama reaalselt. Panebki imestama, et kuidas alateadvuse kaudu suutsin unenäos kokku panna mingi ime luuletuse, kui ma päris eluski seda teha ei suuda.

Üks lisa veel. Tänase öö unenäos nägin veel, kuidas ma oma riiete kapist 1200 krooni leidsin. Kujutage ette, kui pettunud ma ärgates olin! Jah, ma ärkasin vahepeal kell 8 üles, et pesema minna, kuna vett pole 9st 3ni ning seega uinusin uuesti ja alles siis nägin seda oma sürreaalset und.

Ma olen hetkel lihtsalt nii erutatud!