Ei näkka.

Homseks peab proovikirjand valmis olema, mida abituriendid eile kirjutasid ja ma olen omadega alles veerand valmis saanud kogu mahust. On alles tükk tegemist. Ma ei suuda üldse keskenduda. Sedasi juhtub mul alles teist korda elus kirjandi kirjutamise osas. Muud mõtted rõhuvad peale. Ja samuti hiljutine sms, mis mulle saabus. See pani üldse mu pea ringi käima. Kuigi ma pean end kokku võtma, sest ma pean endaga hakkama saama. Võiks vähemasti milleski õnnestuda kui mitte suhete vallas.

Suve tulekuga...

Suvi põhimõtteliselt ukse ees seega ka palju mõtteid , kuhu üritustele end kohale vedada. Nö. väljavalitud üritused on:

Hard Rock Laager 2009,

Rabarock 2009 (Static-X!),

Mütofest (keskaja teema-ülimõnus),

Brutal Assault,

Folk (chill rahvas)

The Birthday Massacre klubis Tapper

-

Eks näis, kuidas rahadega hakkavad lood olema.

...justkui seebiooper.

Mhm. Viimase nädala jooksul on ikka väga palju juhtunud. Eriti kui tegu on seebiooperiga. Seebiooperi all mõtlen ma oma elu, mis on võtnud 180 kraadise pöörde. Mitte just drastilise pöörde, kuid siiski suured muudatused on toimunud. Enne Olle sünnipäeva oli kõik nii igapäevane, kuid peale seda on mind justkui tornaado rüppe haaratud, seda just tunnete valdkonnas. Kevad toob ju esile uued tuuled ja paneb õitsema uue elu, ju siis minagi kogen seda hetkel mõningal määral.

Tulin, nägin, tegin, sain aru jne.

Jõudsin mingi paarkümmend minutit tagasi koju ning kodu uksest sisse astudes ootas mind ees jalatsitebuum. Ja natukene näritud tükke mõne jalatsi küljest. Selgitus selline siis, et minu armas kutsu oli konkusse sisse murdnud. Mul on selline tunne, et ükski uks ei pea vastu enam tema igavusele ( päevade tõttu peab Ta toas passima umbes paar nädalat) seega natukene ma mõistan tema laamendamist, kuid siiski koer peab aru saama, et sellised asjad pole siiski õigustatud, et ta lõhub asju. No ja siis teiseks üllatuseks oli köögi põrandale maha tehtud pissiloik. Ma ei tahtnud üldse kuri olla, aga ma pidin, et koer õppetunni saaks ning andsin õrnalt vitsa ja küsisin korduvalt: "Mis see on?! Mis sa tegid?!". Kus teine hakkas alles roomama mööda maad ja kurba nägu tegema. Seejärel ma käsutasin ta tagasi kööki, et võtta õueminekuks jalutusrihm ja talle natukene värskeid lõhnasid ninna lasta. Väljas jalutades mõtlesin ma, kuidas ka vanemad oma lastega pahandavad, kui Need on mingi käki kokku keeranud. Ja ma mõistan mingil määral, et oma lapsega kurjustada on tegelikult väga raske, sest lapsest hakkab kahju, kuid loomulikult ei tohi seda välja näidata. Ise ma tundsin sedasi oma koeraga. Tema nunnu nägu ja selline kurb olek tegid mulle temaga õiendamise raskemaks, aga ma pidin endale kindlaks jääma. Ühesõnaga väike õppetund ka iseendale. Selles osas, et kuidas vanemad tahavad oma lapsi vaid paremateks inimesteks kasvatada, kui nad lapsi halva teo tõttu karistavad. Sain küll targemaks, aga ega ma ise Eriti ei õpi Teiste vigadest...

Sadistlik päev.

Sõbranna saabus eile Tartust ning me suundusime edasi tema juurde. Algul sai niisama istutud köögi laua taga ja söökigi tehtud, kuid hiljem kiskus asi creepy'x.

Ma tutvustasin talle sellist mängu nagu seda on Fear 2. Tal tuli kohe soov saada endale see mäng, aga siis kui oli vaadanud paar videot sellest õudus mängust, siis enam soov nii tungiv polnudki. Nii viiski üks asi teiseni ja me jõudsime välja sellise õudus mänguni, milleks on hotel626, mille üheks osaks on Sinu tegelaskuju ärasöömine teatud ülesande ebaõnnestumise puhul. Tõsiselt jubejubejubejubejube mäng! Seda saabki ainult õhtuti mängida. Me filmisime samuti, kuidas me teatud kohtadel ehmatasime ja kuidas lobisesime mängu ajal, et hirmust lahti saada, mis muidugi ei õnnestunud. Selles mängus ei aita ka see, kui seda mitu korda mängida-see on vähemasti minu arvamus. Sellele kõigele lisaks näidati mulle ära ka Jan Uuspõllu poolt tehtud lühifilm suitsetamise halbadest külgedest. 20minutiline lühifilm on tehtud Patarei vanglas ning sisaldab palju lõikumist, inimese lahtilõikamist ja elundite eemaldamist. Üsna sarnane filmile "Hostel".

No ja kui kell oli juba 4 paiku varahommikul olid meie mõlema emotsioonid laes ning samuti olime me end õudukatest ära hirmutanud. Ega ka õudusjutud rääkimata jäänud.

Mulle aga meeldis. Väga sürr õhtu oli.

Lisa: www.hotel626.com

Nali ja hirm.

Pealkirjas olevad sõnad ütlevad ära, mida ma täna olen saanud tunda.
Hirmu sain ma tunda siis, kui olin sorinud Olle mängude kaustas ja leidnud üles Fear 2-e, mida ma ka üritasin natukene mängida. Fear 2 on väga jube mäng. See mäng sisaldab nii püsse,lõhkeaineid, vaime, pahasid mehi, pimedaid ruume kui ka tüdrukut nimega Alma, kes on suhteliselt samas rollis nagu seda on surnud tüdrukud filmist "The Ring", "Grudge" jms. Ma pidin ikka kaugele hoiduma monitorist, et mitte tunda liiga mängus sees olevat endit. Õnneks istus Olle sugulane mu kõrval ja reageeris kiiremini šokeerivate kohtade juures, kui mina nii et ma jäin oma ehmatustega hiljaks.
Nalja aga sain ma tunda vaadates täna sellist filmi nagu "Scary Movie 3". Ajuvabad tegelased ja ajuvaba tegevus-see peaks filmi kohta nii mõndagi ütlema. Kuigi ega see mingi mõttetu film ikka ka pole. Selles on palju paroodiat.
Head ööd!