Hansapäevad!

Jah. See aasta suutsin minagi endale kargud alla ajada ja endi Hansapäevadele kohale vedada. Kuigi Hansapäevade algus midagi suurejoonelist küll ei tõotanud (mina ise muidu nägin vaimusilmas, kuidas jõgi paate täis on ja tuled välguvad iga paadi peal ...silme ees oli Veneetsia noh ja gondlid ja üldse Veneetsia festivali kujutasin ette:D). See-eest aga vahepealne osa oli suurejooneline. Kõik need poed, mis olid kolinud ruumidest tänavatele enda kaupa müüma ja kontserdid, mis iga natukese aja tagant kuskil aset leidsid. Terve suvi läbi võiks taoline asi Pärnu tänavatel aset leida:P

Algselt läksin koos Ollega kohale. Ta ju esines Anni Akadeemia hoovis koos teiste virtuoosidega. Lõpuks aga läksin ja seiklesin ringi koos Olle poolsete sugulastega.

Algul istusin vabaõhukontserdil koos Olle ja Mairoga ning hiljem ilmusid meie sekka ka Olle ema, Olle õde, Olle onutütar ja ta mees ning nende 3aastane. Kohe võeti taskust salaja konjaki pudel välja ning asuti seda tühjendama, mis ajas veidi muigama, et nende kamp sedasi vaikselt konjaki pudeliga kohale vaarus. Vähemasti olid nad korralik fännklubi Ollele...kui mõistate.

Kuid kõik peamine sai siiski nähtud ja kogetud.

Sai ostetud 100 krooni eest kala, mis lõpuks ratastooli kodarate vahele jäi ning raisku läks. Sai öölaulupeol kaasa laulmas käidud ja Noorkuu esineminegi ära nähtud. Veidi sekka ka vene rahvalaulikute esinemist. Väääga mõnuus oli.

Vahepeal peab vedama ka

Olle kõndis just uksest sisse ja tõi häid uudiseid. Võib ehk öelda, et otse kätte.

Täpsemalt siis.. ulatas ta mulle HRLi pileti...pigem kutse.

Ma olen Erkki-Siimule ülimalt tänulik, et ta oma pileti mulle loovutas ja veel tasuta. Muidu oleks see aasta Hard Rock Laager ära jäänud.

Jei.

Jaanipäiv

Jaan. Algas väga söögiselt (no way eksole). Ja lõppes väga söögiselt (no way vol.2 eksole). Ja ei sisaldanudki alkoholi ületarbimist. Kõigest paar tassitäit Cosmo GINi (mis siiani mul telekalaua all oma aega ootamas on). My new fave ;)

Ja kõige parem on, et sai Ollegi välja veetud jaanipäeval! Tema jaoks on Jaanipäev mõttetu täisjoomise päev. Aga sai siiski asja. Tugeva tahtmise korral võib temagi paindlik olla. Vahel harva.

No ja ma loodan sisimas, et elu lihvib ka tema nurki:D Lootus sureb viimasena-nagu öeldakse.

Igatahes olid ka meie mõlema pered koos. Ning emad jätkasid istumist poole ööni välja. Mulle meeldib niimoodi.

Tagajärjed

Eile oli Tallinnas käik väga tore: Anal Caves ja vana tuttavaga üle pika aja normaalselt vestlemine.

Kuigi alkohooliga pingutasin veidi üle. Ma jõin 5 siidrit koha peal ära ja ma jäin purjakile. See oli väikestviisi ime, kuna viimati Tartus käies jõin ma peaaegu poolese viina ära ning isegi siis ei jäänud purju, aga seekord 5 siidrist...

Mu organism mängib vist vingerpussi.

Kuigi pahupool on see, et suur jooksuisu on! Aga samas, ma suudan liigutada end sama aeglaselt, kui käib see aegluubis. Ja kui peaksin kiiremaid või äkilisemaid liigutusi tegema, siis läheb asi käest ära.

Ma olen roostes omadega. Ise veel nii noor, aga vastupidavus küll minuga kokku ei käi nagu see noortele omane on.

Ma eelistaks pidutsemistele kuskil pargis koos Ollega istuda ja piknikku pidada ning tuulelohesid lennutada või kala püüda.

Pidin lihtsalt ära mainima!

Järjekordne köök, millesse armuda.

Bäd lakk??

Ma ise arvasin, et olen terve ja tugev. Et minuga erilisi tervisehädasid ei tohiks olla.

Kuigi mõned aastat tagasi sain väikese vastulöögi selle koha pealt. Sain käidud adenoidide operatsioonil. Siis paar aastat tagasi mandlite operatsioonil. Mõtlesin, et no nüüd küll peaks nende oppidega ühel pool olema, kuni vanaduseni. Aga ei. 3 on kohtu seadus, ju.

Ärkasin siis täna kell 7 üles, et 8ks arsti juurde minna ( ma pole vist 5,6 kuud nii vara üles ärganud:D). Läksin kontrollima oma põlvi. 7ndas,8ndas klassis olin ma mõnda aega halvatud, et ei saanud käia ega püsti tõusta. Roomasin käte abil maas. Aga õnneks möödus see ning on rahu olnud vahepeal. Kuid nüüd jälle hakkas pihta. Ja täna kontrollimas käigu lõppsõnaks sobib see, et sügisel lähen parema põlve operatsioonile. Ja oi kuidas ma vihkan oppe!

Peale oppi on alati mul nii meeletult valus olnud see haiglas veedetud aeg ja samuti ka igav. Ma olen täielikult paanikas alati enne oppi, sest kardan, et ärkan keset tegevust üles. Ei tohiks neid dokumentaale vaadata..

Aga rääkides veel tervisest üleüldse, siis nädal tagasi käisin lõikamas ära nahakasvajat. See oli kerge lõikus, aga ettevalmistused ajasid küll pisara silma. Suur tüdruk, aga kuhugile opile minnes paanitsen tohutult nii, et arstid muigavad minu üle.

Ja muidugi, eile lõikasin ma konservi karbiga endale väga sügavale näppu. Pool sõrme sai ära hakitud. Ja hakkasin juba sellest hulluma, sest verd jooksis täpselt 25 min. järjest ning ma mõtlesin, et kurja küll...tavaliselt 5 min. jookseb ja siis jääb kinni . Sai aga veidi töödeldud sõrme ning asi ants.

Ja tuleb ära mainida, et koduteel oleksin äärepealt mööda asfalti lennanud :)

Ühesõnaga: Võiks selle tervisega vaherahu teha, et ta mind peale kolmandat operatsiooni pikaks ajaks rahule jätaks. No kuni mul menopaus tuleb ning ma siis hüsteeriliselt mööda arstikabinette hakkan jooksma, et kas ikka on menopaus , et äkki midagi muud ! et vaja ikka veel üks laps soetada vms. et vanadus liigselt tunda andma ei hakkaks.

( Super, et ema haiglas töötab! Tänu sellele, et ta seal opisaalis töötab, siis tunneb ta enamikke arste/ kirurge ja tänu sellele me saime täna kiirelt põlve asja üle vaadatud ning ka kohe röntgeni ära tehtud ning opi kirja pandud. Röntgenist rääkides, siis mul oli veidi häbi, kuna ma panin väga vale aluspesu. Nimelt stringid, ja seal ma olin..pepu peaaegu paljas:D. Meie ortopeedia arst läheb täna suvepuhkusele, seega muidu oleks pidanud ootama alles, mil ta naaseb ning siis hakkama mööda eri arste jooksma ja kõik oleks vähemasti 2 kuud edasi veninud.)

MA ARMASTAN ARSTE! Enamik, keda olen kohanud on ääretult sõbralikud ja toredad. Täna ka näiteks ootasime esialgu nende Vip-toa ukse taga. Nagu iga hommik, on neil oma ruumis koosolek ja pannakse paika kõik, mis samusel päeval toimuma hakkab. Kuid enamjaolt kostus sealt ruumis suur naerulagin. Hiljem sinna sisenedes hoiti küll end rohkem vaos, et ametlik ikka välja paista.