Kuigi mõned aastat tagasi sain väikese vastulöögi selle koha pealt. Sain käidud adenoidide operatsioonil. Siis paar aastat tagasi mandlite operatsioonil. Mõtlesin, et no nüüd küll peaks nende oppidega ühel pool olema, kuni vanaduseni. Aga ei. 3 on kohtu seadus, ju.
Ärkasin siis täna kell 7 üles, et 8ks arsti juurde minna ( ma pole vist 5,6 kuud nii vara üles ärganud:D). Läksin kontrollima oma põlvi. 7ndas,8ndas klassis olin ma mõnda aega halvatud, et ei saanud käia ega püsti tõusta. Roomasin käte abil maas. Aga õnneks möödus see ning on rahu olnud vahepeal. Kuid nüüd jälle hakkas pihta. Ja täna kontrollimas käigu lõppsõnaks sobib see, et sügisel lähen parema põlve operatsioonile. Ja oi kuidas ma vihkan oppe!
Peale oppi on alati mul nii meeletult valus olnud see haiglas veedetud aeg ja samuti ka igav. Ma olen täielikult paanikas alati enne oppi, sest kardan, et ärkan keset tegevust üles. Ei tohiks neid dokumentaale vaadata..
Aga rääkides veel tervisest üleüldse, siis nädal tagasi käisin lõikamas ära nahakasvajat. See oli kerge lõikus, aga ettevalmistused ajasid küll pisara silma. Suur tüdruk, aga kuhugile opile minnes paanitsen tohutult nii, et arstid muigavad minu üle.
Ja muidugi, eile lõikasin ma konservi karbiga endale väga sügavale näppu. Pool sõrme sai ära hakitud. Ja hakkasin juba sellest hulluma, sest verd jooksis täpselt 25 min. järjest ning ma mõtlesin, et kurja küll...tavaliselt 5 min. jookseb ja siis jääb kinni . Sai aga veidi töödeldud sõrme ning asi ants.
Ja tuleb ära mainida, et koduteel oleksin äärepealt mööda asfalti lennanud :)
Ühesõnaga: Võiks selle tervisega vaherahu teha, et ta mind peale kolmandat operatsiooni pikaks ajaks rahule jätaks. No kuni mul menopaus tuleb ning ma siis hüsteeriliselt mööda arstikabinette hakkan jooksma, et kas ikka on menopaus , et äkki midagi muud ! et vaja ikka veel üks laps soetada vms. et vanadus liigselt tunda andma ei hakkaks.
( Super, et ema haiglas töötab! Tänu sellele, et ta seal opisaalis töötab, siis tunneb ta enamikke arste/ kirurge ja tänu sellele me saime täna kiirelt põlve asja üle vaadatud ning ka kohe röntgeni ära tehtud ning opi kirja pandud. Röntgenist rääkides, siis mul oli veidi häbi, kuna ma panin väga vale aluspesu. Nimelt stringid, ja seal ma olin..pepu peaaegu paljas:D. Meie ortopeedia arst läheb täna suvepuhkusele, seega muidu oleks pidanud ootama alles, mil ta naaseb ning siis hakkama mööda eri arste jooksma ja kõik oleks vähemasti 2 kuud edasi veninud.)
MA ARMASTAN ARSTE! Enamik, keda olen kohanud on ääretult sõbralikud ja toredad. Täna ka näiteks ootasime esialgu nende Vip-toa ukse taga. Nagu iga hommik, on neil oma ruumis koosolek ja pannakse paika kõik, mis samusel päeval toimuma hakkab. Kuid enamjaolt kostus sealt ruumis suur naerulagin. Hiljem sinna sisenedes hoiti küll end rohkem vaos, et ametlik ikka välja paista.
1 comments:
Ma vist tean, mis sa mõtled selle hirmu all enne lõikust. Ma kardan kaa neid. Ja mul siiani kolm oppi olnud, eks näeb, kas ületan kohtuseadust või mitte :)
Kõike paremat sulle siiski!
Post a Comment