Tugevad emotsioonid.

Uh, vaatasin täna Kodus ja Võõrsil. Intrigeeriv osa oli. Ehk siis Sally mees Flynn suri ära. See võttis mind " jalust nõrgaks", täpsemini öeldes ma muutusin üliemotsionaalseks. Ma hakkasin nutma nagu oleksin olnud ise oma lähedase matustel (ptüi!ptüi!ptüi!). Ma ei tea, miks see mulle nii südamesse läks. Kui ma vaatasin seda, siis nutmise ajal ma ei saanud hästi hingata ja kurgus oleks nagu mingi klapp ees olnud. Ma märkasin, et ma nutsin isegi et rohkem, kui filmi tegelased ise. Kuid eks ma olen olnud üks suur piripill, kui olen ise matustel viibinud: hakkan tönnima kõige kõvemini. Eelviimane matus, kus ma käisin, üritasin varjata enda pisarate juga ja kui inimesed hakkasid kätt suruma ja kaasa tundma, siis mina naeratasin ja ütlesin aitäh. Vist mitte parim viis, kuidas matustel käituda! Aga kuskil pole kirjas ka mingit matustel käimise etiketti seega ei saa mind süüdistada milleski. Rääkides aga Kodus ja Võõrsil vaatamise ajal nutmisest, siis ma usun, et mulle läks hinge, kuidas ükskord on inimene olemas ja siis järsku enam pole. Lihtsalt pole! Algul naerad Selle teatud inimesega pool oma elu või siis terve, aga praegu ütlen pool oma elu (sest filmis tundis Sally Flynni/enda meest pool oma elust vms) ja veedad koos aega tehes nalja ja armatsed jne. Teine hetk aga avastad, et Ta on surmavoodil ja Sa saad kallistada ja olla Tema kaisus viimast korda üldse... See kõik on ju lähedane teema kõigile inimestele tegelikult. Niiet, kui mind mu välimuse tõttu tänava peal emoks nimetatakse, siis see on õigustatud vaid selles mõttes, et vaimselt olengi ma üliemo inimene. Aga muus mõttes ju emo mõista ei saagi!! Peaks ütlema veel lisaks, et kuradima selgeltnägijad inimesed need, kes mind tundmata siiski emoks hüüavad. Au neile! Tunnetavad minu sisemaailma. ....Mainides lisaks, tean üht metal tüüpi, kes ühildub selliste "selgeltnägijate" mõttemaailmaga. Minu kaastunne talle. Kriss vist ainukesena mõistab, kes see on, kui ütlen: See inimene oskab hästi esineda, isegi nii hästi, et petab ära, kui rumal ta tegelikult olla võib. ( K. ma ei öelnud seda just nii õigesti kui see lause muidu kõlab, aga Sina saad ikka minu põhimõttest aru). Aga väikene mõttetera, mida sarjas öeldi...See oli midagi taolist, et iga päev, kui töölt koju sõita, siis ei ole peamiseks mureks laenud ja maksude maksmine, vaid kallid inimesed Sinu ümber...Et saaks lähedastega aega veeta ja et nendega oleks kõik korras. Väga armas minu arust.

Perekond Kassid.

Kuldne-kodu 308 elab üks emane kass nimega Sarah. Sarah on musta värvi, kui välja arvata tema kõhualune ja käpad. Selline kleenuke kiisu on ta. Peaks olema 2,3-aastane. Väga aktiivne ja mänguhimuline ka lisaks. Kuid ükskord õue kondama minnes suutis ta korda saata sellise teo, et tagajäreks oli tema tiineks jäämine. Esimesed kolm nädalat keegi ei saanud aru, miks Sarah paksuks on läinud. Äkki on viga selles, et ta sööb nii palju. Aga ei. Varsti hakkasid märgid näitama, et Kass on tiine mis tiine. Ning novembri kuus...ma ei mäleta täpselt...7. november kell 22.40 sündiski esimene kiisubeebi, kes nägi nagu ära ilastatud rotipoeg välja. Kuid üks vaid tuligi. Me ei tahtnud eriti uskuda peale Iriina võibolla, et rohkem ei tule. Katsusime ja oli ikka tunda, et vupsab nii mõnigi veel välja, aga Iriina ütles, et asi on soolikates, mis tagasi oma asendisse lähevad. Ja ei tulnudki sel samal päeval, vaid Olle avastas 3 päeva hiljem 4 kassi veel oma õe voodi alt! In my ass, et ainult üks oleks sündinud. Nii saigi kassipoegi olema viis. Kuu aja möödudes suutsime teada saada, et on kaks isast ja 3 emast. Kuradima nunnud on! Naljakas on nende juures see, et isased võtsid enamiku materjali ära...sabad kui rottidel. Muidugi ühel emasel on normaalne saba...aga kahel teisel...annab norida....Ühe hüüdnimi on Kõversaba, aga ma mõtlesin, et nii ka ei saa...seniks kuni üks Saksamaa naine neid ära ei vii...hüüan mina sedasama kiisut Kissuks...et teised said ilusad nimed ja temal peab ka olema...Kissu tuli Kristiinast....Kristiina on ilus tüdruk ja Kissu ka üliilusate silmadega. Btw, kõikidel kassipoegadel on fantastilised silmad!! Kassid said endale hea geenipanga: ainult seekord vist vastupidi, et ema välimuse ja isa mõistuse. Aga mine sa tea! ... Nüüdseks on 2 ära antud...1 jääb endile ehk isane Oggy. Ainuke Sarah välimusega läks ka eile Laurile ( Casus Belli omale). Küll on kahju...kaks tükki on veel anda veebruari keskel...ära ka kiibistatud...viiakse Kölni, eriti fancy või mis. Just Kissu ja Haldjatar (minu pandud nimed kassidele) lähevad...Haldjatar kuna kõrvad on seest hallid. Kassid võiks vähem paarituda! Arvata on miks...

Saa üle!

Täna oli mul siis vaja muusika tunnis esitada essee Felix Mendelhssohnist. Kõigest lühikene mahalugemine A4 paberilt, aga Geisy suutis isegi sellise asja peale värisema hakata. Mul on jube kartus teiste ees esinemisega...muidugi igaühel on omajagu, aga klassi ees mahalugemine peaks olema kergemast kergem! Niisiis ma läksingi rääkima oma lugu ning ma tundsin, kuidas mu nägu läks üleni kuumaks ja ma kujutasin endale samal hetkel ette, et olen näost punane kui peet. See oli kohutav. Kunagi sain ma selliste asjadega paremini hakkama...nt. siis kui pidin kirjanduses klassi ees oma kirjandit ette lugema, sest ma olin valmis teinud väärt kirjandi. Sai suht tihti esinetud sedaspsi. Kiikse jagub mul veelgi. Kui ma linnas kõnnin ja autos või bussipeatuses inimesed mind vaatavad, siis hakkan tundma end ebamugavalt. Manan endale silme ette, kuidas ma väärakalt kõnnin. No tere hommikust! Sellised mured mul vaja lahendada. Minuga võib ikka tükk tegemist olla.

Las tunded voolavad...

Alati peale kooli on hea tunne, et lõpuks koju saab. Koju jõudes, alguses paar tundi naudin olemist: söön ja vaatan TV-d ning väljas ei ole veel pimedaks läinud, aga mõned tunnid sellele otsa....vot siis läheb juba igavaks kätte ära. Muidugi ma nokitsen natukene õppimise kallal ka, aga ei jõua seda järjepidevalt teha...keskendumise leidmine on omaette tükk tegemist. Näiteks enne ajaloo õppima hakkamist tuleb pea mõtetest tühjaks teha, kuid mul on palju mõtteid...niimoodi olengi tupikus selle õppimise asjaga. Tunnid venivad ja venivad ja venivad ja ma pole ikka õhtuks midagi korda saatnud. Olen alles karakter! Siis hakkan mõtlema, mida üks ja teine inimene teeb ning suudan mõne peale veel solvuda ka. Tunnen järsku, et kõik on nii igav ja mina ise olen üksik. Ühesõnaga mind tabab melanhoolsus. Aga sisimas ma olengi suurel määral melanhoolne inimene, isegi, kui ma seda välja ei pruugi näidata. Ma oskan varjata enda kurba poolt. Kuigi peaksin rohkem end avama...Öeldakse jah, et olen avatud inimene, aga kuhu sa sellega...Lõpuks tuli välja inimene, kes ütles, et pole ma midagi nii avatud persoon...et võin palju nalja visata ja olla rõõmsameelne, aga selle taga on hoopiski midagi muud (no ütleme, et 45% olen ikka samal hetkel õnnelik ka)....Samas ei saa lasta mõjutada end täielikult, et ükstaskõik, mida Sinu kohta öeldakse - seda võtad tõepähe. Peab leidma kuldse kesktee. Kuid...juba naljalt oma iseloomu muuta ei saa, sa oled isiksuse kujundanud läbi kasvamise keskkonna ja läbi ümbritsevate inimeste kaudu. Su isikuomadused on juba sinusse sisse juurdunud. Aga see on teada-tuntud tõde, et alati tundub teise oma parem olevat. Kuid ära järgi seda ideoloogiat. Ürita iseendaga leppida ja oma parimad omadused välja tuua, ja kui on tõsisem probleem, nt avatusega siis sellest saavad mõned ka üle...see võib tulla kaasa mõneks ajaks koos eaga. Mina iseenda puhul usun, et mul võimalust on veel muutuda vähekene...ootame paar aastat...siis näeb, mis küps vili minust saanud on....Küps:P 50aastaselt saadakse küpseks..niiet inimesed ärge üritagegi enne küpseks saamist hinge heita! Midagi veel lisaks!: Palju Õnne sünnipäevaks tagumise maja tuttav!:)

19.01.2009

Geisy jõudis täna korralikult kooli. See on väga hea, et Geisy kõik 8 tundi koolis ilusti ära veetis. Kuigi see oli tüütu. Eriti, kui viimaste tundide õpetajaks oli üpris hajameelne pedagoog. See selleks. Kuigi midagi, mis mulle täna koolis meeldis olid infotehnoloogia tunnid, kus tegime Notepadis kodulehekülge ja kus ma kunstipärase koduka tegin, kogemata. Kuradima uhke olin ma enda üle. Nüüd kodus olles, tunnen ma, kuidas ma olen täiega väsinud. Kuigi väsimusele ma ruumi anda ei tohi ehk siis magama heita natukeseks ajaks. Seda selleks, et mul palju palju kooliasju vaja teha ja ma tunnen, et mu pea lõhkeb....Aga tegamata jätmine tekitaks paksu pahandust, mis omakorda tähendaks veel rohkem peavalu. Ühesõnaga suht surnud ring......Õnneks aga ilmus kobetšikk msni kümmekond minutit tagasi ja saab turumutte "mängida" ehk siis laterdada klatši teemadel. Küll mitte silmast silma...mis teha....Ja tuleb ka üks õnnesoov korda saata, sest sellisel kuupäeval nagu seda on tänane (P.S. 19 on mu lemmiknumber!), on ühel inimesel sünnipäev. Kuid hea ja halb käivad käsikäes, siis on hea uudise kõrval ka õnnetu tõsiasi, mille kohta ma alles eile teada sain, mis ei tundugi eriti ootamatu, kui arvesse võtta teatud asjaolusid, millest ma mõistagi ei räägi. Muidugi ei puuduta see mind, ka kaudselt mitte...Lihtsalt ma olen uudishimulik. Isegi siis, kui pean saladuse ainult enda teadma jätta.

Hetke seis.

Mina passin kõikjalt, kust võimalik teiste inimeste, kaasa arvatud ka võõraste pilte ja loen blogisid. Ja Olle mängib oma sassis voodi peal bassi. Kohe vahetame aga kohad, sest et Ollalal on pooleli Gothic3-e mäng, mis on ta enda võimusesse haaranud. Ja mina niikuinii pean hakkama lugema "Tõde ja Õigus" I osa, millega ma olen hilja peale jäänud. See raamat peab homseks läbi olema (517 lk-d) ja ma olen alles 53ndal leheküljel. Braavo!

Vajadus.

Lugesin kuskilt, et inimesed teevad üldse midagi olenevalt kahest asjast: sugutungist ja vajadusest. Nimelt, mul on just probleem vajaduse osas. Ma tunnen, kuidas ma vajan oma sõbrannasid nagu Kristiina ja Marlén. Kohe väga tahan nendega jutustada pikalt elu teemadel...Krissiga saab alati targemaks, kui rääkida filosoofilistel teemadel..tema aitab mul teatud allegoorilisi asju mõista paremini. Marléniga see-eest saab räägitud rohkem maistel teemadel...Marlén on väga realistlik inimene. Muidugi neis mõlemas on neid omadusi, mida olen nimetanud, aga mõnel rohkem üht ja teisel teist. Peale pikka vestluse aga tahan lihtsalt nendega minna pidu panema. Kuid nendega kohtumine on minu jaoks raskendatud, sest et üks neist on üldse Kürposel mõneks ajaks ära ja teine rändab ja on pidevalt liikumises Eestima vahet. Muidugi, kui on olnud võimalusi nendega kokku saada, ei ole ma ise piisavalt aktiivne olnud, aga siiski...Nüüd omad vitsad peksavad:P Sellest kõigest rääkides, muidugi on võimalus käia ka teiste inimestega väljas, aga nende teiste inimestega on mul kuidagi vale tunne. Ma ei tunne end eriti mugavalt Nende teistega, kellega olen aega veetnud. Nagu oleks vales seltskonnas ja sedasi tunnen ma juba väga pikalt. Ei tea kas nii jääbki või asi muutub, kui lähitulevikus teise linna ülikooli edasi lähen. Samas võib viga ka minus olla, kuna ma tunnen lisaks, kuidas ma natukene pelgan igaühega suhtlust....nagu mingi blokk tuleks ette ja ma tunnen, et pole millestki rääkida ja siis viimaks polegi...Ju ma ise raskendan asju enda jaoks...Kuna nii tunnen ma paljude inimestega, ju siis viga ongi minus endas....Kõige imelikum on, et kunagi olin ma üsna julge, aga seda on vist kõikide lastega...ma ei mõista, mis mu elus on toimunud, et ma end ebakompetentse suhtlejana tunnen...Peaks külastama psühholoogi- sellest olen ma mõelnud juba suhteliselt kaua. Samas selle kõige tõttu olen ma aina enam sulgunud oma maailma, kus ma ei näita välja eriti oma emotsioone ja ei seisa piisavalt enda eest ja istun rohkem toas nelja seina vahel. Aga täitsa katki ma ka pole seega annab mind veel parandada tagasi terveks. Või siis asi on lihtsalt minu eas, kus ma püüan end avastada. Loodan, et see juhtub kiiremas korras! Muidugi mitte üleöö, aga kiiremas korras jh.

Elaine Davidson- meeletu augustaja.

E. Davidson ehk siis maailma kõige enam augustatud naine. Väidetavalt on tal kokku 5920 piercing' ut. Brasiilias sündinud naine lasi endale teha esimese rõnga 11-aastaselt. Praegu on ainuüksi tema näol 192 kaunistust- ja 500 genitaalide piirkonnas. Kogu see ilu kaalub ühtekokku umbes 3 kilo. Eks igaüks väärtustab ilu omamoodi...Aga mis küll sel naisterahval mõttes oli, et end nii ära needistab? Pakub huvi.

Laulmine.

Praegu tuli hull laulmise isu peale. Kuid teiste juuresolekul ma ei laula...vähemalt sinnamaani, kuni olen juba natukene arenenud edasi laulmise osas. Muidugi olen ma seda teinud, aga vaid koos oma sõbrannaga, kes hetkel on enda elu korda seadmise mõttes natukene aega eemal Eestist. Kuid varsti ta naaseb ja saame jälle kassikoori teha. Noh muidugi K. oskab imehästi laulda, vähemalt minu jaoks. Asi pole selles, et olen tema sõbranna ja kiidan teda pidevalt, sest meil on ka lahkhelisid olnud seega ma ei valeta talle, et oskab ilusti laulda. Ta on alt, aga see-eest võimsa häälega. Ta täiustab minu laulmist, sest ma üritan tema pealt õppust võtta ja kui koos midagi üürgame( hehee), siis ikka natukene kuulan kõrvalt, kuidas ta teeb hääle kõrgemaks ja madalaks üleminekuid jms. Ma ise usun, et igaüks ikka ei oska laulda üldse ja mina sinna hulka kindlalt ei kuulu. Kui ma saaksin teha hääleseadet, siis oleks eriti tip-top. Mitte, et ma siis kohe Celine Dion olen, vaid noh endale oleks teinegi kord hea ümiseda viisijuppi õieti. K. tervitused sulle sinna päikese ja ilusate tõmmude kuttide juurde! Tule ruttu tagasi, tahan minna Sinuga pidudele ja seal laulda, sest siis saab nalja ja lõbutseda nagu vanasti. Eks?

Prantsusmaa.

Oh issand!!! Prantsusmaa- mu arm! Kui ma hakkan mõtlema Prantsusmaast ja seejärel netis pilte vaatama sellest võrgutavast riigist, siis ma olen nii erutatud. Kindlasti kavatsen minna peale keskkooli paariks nädalaks sinna reisile. Muidugi ma sain ka juba sügise keskel pakkumise ema käest, et sünnipäevakingiks tuleks kahenädalane reis Toulouse'i, kus elaksin suures basseiniga majas, mis asub mere ääres ja, kus pesitseksin koos teiste üle maailma kokku tulnud kursuse kaaslastega, aga mul endal natukene teist sorti nõudmine kingi osas, seega ütlen vist ikka ära reisile:(...Südantlõhestav. Ma hakkan vihkama end veel selle eest. Ma sain augustis ju maitse suhu sealsest elust ja muidugi kunagi sai käidud ka Pariisis. Pariisis oli karm selle tõttu, et iga nurga peal keegi justkui varitses mind nagu tahaks mult kohe koti käest rebida või siis himustati kõheda pilguga. Aga nagu aru saada- olen elus ja terve. Disneylandis oli ka põnev aega veeta. Aga Disneyland jääb kõvasti alla Saksamaal asuvale Euroopa pargile. Muidugi tähtis külastus oli Eiffeli torn. Ei olnud midagi super erilist üleval tasandil aja veetmine. Võib-olla ainult vaate tõttu..öise vaate Pariisile, aga sama saab teha ka Tallinnas Viimsil asuvas tornis. Miks see torn nii special Lutetias ( ladina keelne nimetus Pariisile) on, siis põhjus on ju ilmselge- pole niisama betoonist üles ehitatud torn, vaid midagi palju rohkemat. Pealekauba on toweri kuju üsnagi omanäoline. Omalaadsed on Prantsusmaal ka aknad: suured ja avarad. Lisaks on prantsuse keel imeilus! Praegu mul käsil alles esimene aasta. Eks näis kuidas ja kus praktiseerin seda keelt. J' aimer de la France!!!!!!! Vapustab riik lihtsalt. Kui kunagi peaks kellegil probleeme olema mulle kingi tegemisega, siis ma arvan, et peale Selle teksti läbu lugemist teate juba, mida ma vajan. Heh.

Fakit.

So good to write whenever I want. What a pleasure! Ma tunnen end üpris sitasti. Ütleme nii, et ma olen liiga palju teatud asjadele mõelnud. Aga See teatud asi on mu peas olnud juba kaua ja ma ei saa sellest mõttest lahti ja ma olen selle endale kuhugile ajusoppi hoiule pannud seni kuni antakse jälle põhjust uuesti välja kookida see teadmine või mõte või misiganes ta ka ei oleks. Ma tunnen liiga vähe armastust enda ümber. Inimesed- armastage rohkem! Te ei tea palju sellega annab ära teha.

Rutiini tagasi.

5. jaanuar käes ja sellega koos ka vaheajalt kooli tagasi. Vaheaeg oli selles osas mõnus, et sai hullult magada. Samas, kui nüüd mõelda, siis eriti väljapuhanult ma hetkel end küll ei tunne. Pidin vara ärkama ja pidin väga pikalt aega veetma koolis ja kodus veel õppima. Energiat küll ei tundunud kuskil mul olevat. Imelik ikka...maga ükstaskõik, kui palju sa tahad ette ära ega see ikka ei aita. Mõtlesin, et teeks trenni, aga ma olen selleks liiga uimane seega lähen ja kõnnin Kuldsekasse ja kiusan Ollet. Aga see oleks ka jalavaev ning mõttetu tõmblemine ühest kohast teise seega jääb ka ära.

Tähtis detail tuleks siis nüüd ka ära mainida seoses vaheajaga. Muidugi üks great asi ehk siis nüüd olen ma vanuses, kus 18 on käega katsutav. Samas see on nii kiuslik vanus.

Ja üks asi veel! 10 nädalat kooli ja pikad päevad! Appi!

Küll mulle meeldib ikka vingukott olla. And that's about it.

Seksikus seisneb ka kingades.

Vaatan just hetkel Oprah saadet ja naudin vaatepilti, mida ma näen telekast. Nimelt, praegu räägitakse mehest nimega Christian Louboutin. Mees oskab ikka päris vägevaid naiste kingi valmistada. Tema üheks brändi tunnuseks on ofc punane tald, mis sai alguse sellest, et tema üks töötajatest värvis pidevalt oma küüsi (väike biograafia). Muidugi peale tema on veel teisi häid kingameistreid, kes teevad naistele kingasid. Ühe mehe kingad on veel väga pilkupüüdvad ehk siis Manolo Blahnik'i omad. Manolo Blahnik'i kingi võib näha näiteks Sarah Jessica Parkeri jalas filmis " Sex and the City". Lucky woman she is! Muidugi need maksavad kõva raha, seega minu jaoks on sellised kingad kui skulptuurid, mida ainult vaadatakse. Nüüdseks küll vanemas eas mehed, kes on sellised teadaolevamad shoemasterid, aga siiski mehed! niiet au neile, et nad oskavad kujutada ette, mida naised oma jalas näha soovivad.