19.01.2009

Geisy jõudis täna korralikult kooli. See on väga hea, et Geisy kõik 8 tundi koolis ilusti ära veetis. Kuigi see oli tüütu. Eriti, kui viimaste tundide õpetajaks oli üpris hajameelne pedagoog. See selleks. Kuigi midagi, mis mulle täna koolis meeldis olid infotehnoloogia tunnid, kus tegime Notepadis kodulehekülge ja kus ma kunstipärase koduka tegin, kogemata. Kuradima uhke olin ma enda üle. Nüüd kodus olles, tunnen ma, kuidas ma olen täiega väsinud. Kuigi väsimusele ma ruumi anda ei tohi ehk siis magama heita natukeseks ajaks. Seda selleks, et mul palju palju kooliasju vaja teha ja ma tunnen, et mu pea lõhkeb....Aga tegamata jätmine tekitaks paksu pahandust, mis omakorda tähendaks veel rohkem peavalu. Ühesõnaga suht surnud ring......Õnneks aga ilmus kobetšikk msni kümmekond minutit tagasi ja saab turumutte "mängida" ehk siis laterdada klatši teemadel. Küll mitte silmast silma...mis teha....Ja tuleb ka üks õnnesoov korda saata, sest sellisel kuupäeval nagu seda on tänane (P.S. 19 on mu lemmiknumber!), on ühel inimesel sünnipäev. Kuid hea ja halb käivad käsikäes, siis on hea uudise kõrval ka õnnetu tõsiasi, mille kohta ma alles eile teada sain, mis ei tundugi eriti ootamatu, kui arvesse võtta teatud asjaolusid, millest ma mõistagi ei räägi. Muidugi ei puuduta see mind, ka kaudselt mitte...Lihtsalt ma olen uudishimulik. Isegi siis, kui pean saladuse ainult enda teadma jätta.