Friday, May 28, 2010 | By: BloodRayne

Bäd lakk??

Ma ise arvasin, et olen terve ja tugev. Et minuga erilisi tervisehädasid ei tohiks olla.
Kuigi mõned aastat tagasi sain väikese vastulöögi selle koha pealt. Sain käidud adenoidide operatsioonil. Siis paar aastat tagasi mandlite operatsioonil. Mõtlesin, et no nüüd küll peaks nende oppidega ühel pool olema, kuni vanaduseni. Aga ei. 3 on kohtu seadus, ju.

Ärkasin siis täna kell 7 üles, et 8ks arsti juurde minna ( ma pole vist 5,6 kuud nii vara üles ärganud:D). Läksin kontrollima oma põlvi. 7ndas,8ndas klassis olin ma mõnda aega halvatud, et ei saanud käia ega püsti tõusta. Roomasin käte abil maas. Aga õnneks möödus see ning on rahu olnud vahepeal. Kuid nüüd jälle hakkas pihta. Ja täna kontrollimas käigu lõppsõnaks sobib see, et sügisel lähen parema põlve operatsioonile. Ja oi kuidas ma vihkan oppe!
Peale oppi on alati mul nii meeletult valus olnud see haiglas veedetud aeg ja samuti ka igav. Ma olen täielikult paanikas alati enne oppi, sest kardan, et ärkan keset tegevust üles. Ei tohiks neid dokumentaale vaadata..

Aga rääkides veel tervisest üleüldse, siis nädal tagasi käisin lõikamas ära nahakasvajat. See oli kerge lõikus, aga ettevalmistused ajasid küll pisara silma. Suur tüdruk, aga kuhugile opile minnes paanitsen tohutult nii, et arstid muigavad minu üle.

Ja muidugi, eile lõikasin ma konservi karbiga endale väga sügavale näppu. Pool sõrme sai ära hakitud. Ja hakkasin juba sellest hulluma, sest verd jooksis täpselt 25 min. järjest ning ma mõtlesin, et kurja küll...tavaliselt 5 min. jookseb ja siis jääb kinni . Sai aga veidi töödeldud sõrme ning asi ants.

Ja tuleb ära mainida, et koduteel oleksin äärepealt mööda asfalti lennanud :)

Ühesõnaga: Võiks selle tervisega vaherahu teha, et ta mind peale kolmandat operatsiooni pikaks ajaks rahule jätaks. No kuni mul menopaus tuleb ning ma siis hüsteeriliselt mööda arstikabinette hakkan jooksma, et kas ikka on menopaus , et äkki midagi muud ! et vaja ikka veel üks laps soetada vms. et vanadus liigselt tunda andma ei hakkaks.


( Super, et ema haiglas töötab! Tänu sellele, et ta seal opisaalis töötab, siis tunneb ta enamikke arste/ kirurge ja tänu sellele me saime täna kiirelt põlve asja üle vaadatud ning ka kohe röntgeni ära tehtud ning opi kirja pandud. Röntgenist rääkides, siis mul oli veidi häbi, kuna ma panin väga vale aluspesu. Nimelt stringid, ja seal ma olin..pepu peaaegu paljas:D. Meie ortopeedia arst läheb täna suvepuhkusele, seega muidu oleks pidanud ootama alles, mil ta naaseb ning siis hakkama mööda eri arste jooksma ja kõik oleks vähemasti 2 kuud edasi veninud.)

MA ARMASTAN ARSTE! Enamik, keda olen kohanud on ääretult sõbralikud ja toredad. Täna ka näiteks ootasime esialgu nende Vip-toa ukse taga. Nagu iga hommik, on neil oma ruumis koosolek ja pannakse paika kõik, mis samusel päeval toimuma hakkab. Kuid enamjaolt kostus sealt ruumis suur naerulagin. Hiljem sinna sisenedes hoiti küll end rohkem vaos, et ametlik ikka välja paista.
Wednesday, May 26, 2010 | By: BloodRayne

Suve tulekuga..

Ma avastasin endal kapist sellise kleidi:
(KUID kahjuks see on valge)


Sellega tuli mul suur kleidiisu peale. Ma kandsin viimati kleiti, kui ma olin 8aastane vist.
Tahaks mingit nunnut musta värvi kleiti suveks endale. Rohkem minikataoline, aga ikka veidi pikem, kui päris minikas. See oleks super. Ja võiks saada veel kuskilt odavalt, mitte üüber hinna eest. Tuleb hakata igasugu poode läbi väisama. Uh kui tüütu.

Kuid nii palju, kui ma varemalt olen poodides käinud, pole ma leidnud endale :(

Kui märkate kuskil, palun teada anda :D

Tuesday, May 25, 2010 | By: BloodRayne

Viltu vedamine

Tänane päev on olnud muserdav.
Mõru maik suus, kui nii võib öelda.
Nutaks heameelega, aga üritan üle olla.
Ja just väiksed asjad, mis on negatiivse tähendusega muudavad olemise halvaks.
Ei tea, mis järsku sisse lõi.

Tänane märksõna: emo.
Saturday, May 22, 2010 | By: BloodRayne

Lesbipaar ja nende laps

Saime siis sõbrannaga Selveris kokku ja alustasime pikka kõndimis maratoni. Nägime isegi veidi Ameerika autosid üle silla minnes ning samuti, kui randa välja jõudsime, nägime uhkeid sõidukeid.
Esialgu, kui me sõbrannaga kahekesi koos titat kärutasime ja söötsime ja mähkmeid vahetasime, saime küll igasuguste kommentaaride ja pilkude osaliseks.
Ega me nüüd nii noored ka välja ei näe, et teeniks ära pilgud ja kommentaarid, mis rõhuvad meie vanusele ja et juba laps taga.
Leidub ikka inimesi, siiani, kui selliseid. Ometigi juba algas mõned aastad tagasi see, et 12aastane seksib ja siis tulemuseks on laps.

Aga hoolimata negatiivsevõitu vastukajast veetsime me mõnusa päeva. Mina muidugi kussutasin last rannas olles [kasvatasin musklit. ega liiva peal kerge selle vankriga sõuda pole. ja ega Lorettele (Marléni õe laps) kohe üldse ei meeldi, kui käru ei liigu!], aga sõbranna samal ajal käis meres ujumas ja pidavat täitsa soojapoolne vesi olema.


(NB! Mehi leidus ikka korralikult seal naisterannas. Mind see muidugi veidi ärritas. On ju loodud naistele spetsiaalselt mõeldud ala selleks, et naised paljalt ringi saaksid liigelda ja päevitada. Võib-olla olen vanamoodne, aga võiks ikka aru saada, et reegleid peaks jälgima. Taolisi . Võib-olla mõnda naist tõesti ei häiri, kui meessoost isik seal ringi liigub, aga see-eest leidub ka palju selliseid, keda häirib, kuna miks muidu nad seal naistele mõeldud alal just viibivad?)


Peale rannas käiku suundusime tagasi linna, et koju tagasi minek teostada bussiga. Aga muidugi läks just siis Lorettel kõht tühjaks. Nuttis ja karjus kus jaksas. Õige ajastus titadel.

Täitsa tore oli koos väikse lapsega jalutada. Vähemasti on põhjust, miks jalutada. Kuid ise lapse saamiseks valmis küll pole. Nad võivad olla armsad, aga nõuvad palju vaeva ning mina pole ise veel nii vastutustundlikki. Ja kogemuste osas olen ma ikka väga rikas ;)

21. mai oli WIN

Saab vast nii öelda. Või on liiga vara selleks?
Jutt käib sellest, et Anal Caves sai eelvoorust edasi ning 2 nädala pärast ehk 4. juuni toimub siis finaal, kus saab teada, kes pääseb Hard Rock Laagrisse esinema.
Thumbs up!

Võib vast öelda, et eriti grand oli eile see, et Anal Cavesi ajal oli kõige rohkem rahvast kaasa elamas. Kaasaarvatud mina, kes pole seda kaua teinud ning nüüd põen kaela valu. Aga see oli seda väärt-hea oli. Vabastav:P


Friday, May 14, 2010 | By: BloodRayne

Mõnus aeg.

See, et kevad käes ja kohe-kohe suvigi käes, muudab meele ikka väga heaks.
Erinevalt viimase paari aasta suvedest, armastan ma päikese käes olla.
Ma olen viimasel ajal peamiselt oma Ilvese tänaval asuva maja aias viibinud: rohinud põõsaid (põõsaste rohimine rahustab mind. meeldib, kuidas umbrohi juurega välja tuleb. kiiksuga olen, a mis parata), teinud suitsukala, kaevanud peenart, tassinud mulda. Aiandusega tegelenud kui täpsem olla. Ja mingi ime tõttu ma kaifin seda. Värske õhk ja liigutamine ja näha kuidas aed ilmet võtab. Ilus.
Samuti vanematega aega veetnud. Ka pluss.

Järgmiseks käisin taas Tartus! Sõitsin !Anal Caves'iga! sinna. Kahjuks sõit oli ebatervislik: krõpsud, pitsapirukad ning õlled ja siidrid.
Kuigi seekord ei olnud truu toetaja, selle asemel suundusime sõbrannega Pirole siidrit jooma, ja mujalegi uuristama koos oma uute tuttavatega. Vaat kui tore. Saan ka nüüd öelda, et olen leidnud tasapisi Tartus uusi tutvusi.
Ja muidugi, parim osa, kui täna sõbranna läks kooli, siis mina mõnulesin tema elamises. Võtsin õues päikest, millest nüüd ka kipitav keha ja punakat tooni keha. Aga see suvi tahan jumet, nii et töö ootab. Lõpuks sõbranna saabudes käisime poes ja võtsime päevitamise kõrvale veidi veel siidrit. Siidrine värk- sobiks viimase aja märksõnaks.

Kahjuks pidin täna Tartust naasma. Esimest korda kommuuni kaudu. Väga mugav ja efektiivne viis enda transportimiseks A punktist punkti B.

Kuid vast järgmine nädalavahetus juba tagasi Tartu. Selle ajani kasutab aega tõhusalt. Treenides end ja päevitades ning õppides kitarri.


Saturday, May 8, 2010 | By: BloodRayne

Värske õhk võtab Su läbi.

Enamik päev õues viibida laksab ikka korralikult. Õhtuks on üsna omadega läbi olla. Ses suhtes, et Head Ööd! Minu jaoks on vara minna magama kell 12 öösel.
Thursday, May 6, 2010 | By: BloodRayne

Ma ARMASTAN oma unenägusid

Ma olen nii tänulik oma alateadvusele, mis kujundab mu unenägusid. Need on nii sürrealistlikud, kohutavalt sürrealistlikud...Vahepeal ma mõtlen, et paneks filmi lausa kokku oma unenäo järgi.
No lihtsalt nii õnnelikuks teeb, mida kõike ma unes ei näe ja kuidas. See on IMELINE. Täna ma ei tahtnudki ärgata üles, kuigi telefonikõne tegi selle mulle võimatuks.
Mul ei toimu unes midagi nö. lillelist. Kuid seda parem ongi.

(See küll ei seostu eelneva jutuga.) Ükskord ma avastasin üles ärgates, et ma olin unes luuletanud. Ma olin tasemel luuletuse välja mõelnud. Sellise a la, et ütled sõnadega midagi, aga see pole otse tõlkes. Hommikul oli see küll kahjuks häguselt meeles, aga kui seda veel mul juhtub, siis ma väga tahaks kirja panna. Kuid see on veidi ebatõenäoline.
Võib tunduda, et luuletusega saab igaüks hakkama, aga sellise luuletusega, mida unes nägin, ei saaks ma ise hakkama reaalselt. Panebki imestama, et kuidas alateadvuse kaudu suutsin unenäos kokku panna mingi ime luuletuse, kui ma päris eluski seda teha ei suuda.

Üks lisa veel. Tänase öö unenäos nägin veel, kuidas ma oma riiete kapist 1200 krooni leidsin. Kujutage ette, kui pettunud ma ärgates olin! Jah, ma ärkasin vahepeal kell 8 üles, et pesema minna, kuna vett pole 9st 3ni ning seega uinusin uuesti ja alles siis nägin seda oma sürreaalset und.

Ma olen hetkel lihtsalt nii erutatud!
Wednesday, May 5, 2010 | By: BloodRayne

Ikka naaber siin ja naaber seal.

Viimasel ajal on üsna mitu juttu kuulnud enda suhte kohta. Küll räägitakse nii nagu teatakse asjast rohkem, kui asjaosalised ise. Jube imelik. Tegelegu omi asjadega. Kui sa pole mu lähedastest sõpradest, siis ikka veidi ärritab selline suhtumine.
Ja taolisi jutte olen kuulnud just inimeste suust, kes mulle ei tähenda midagi. Mis innustab neid inimesi küll? Võib-olla kuna nendel endil suured probleemid suhte osas ja siis näevad ka juba teisi negatiivses valguses. Mine sa tea.

Asjad juhtuvad

Miks on see nii, et ma automaatselt ärkan üles, kui Olle õhtul magama tuleb või, kui tema hommikul vara üles tõuseb? Näiteks nagu täna: Olle tõusis kell 7 hommikul üles, et Tallinna poole sõita ja samuti ka mina. Peale tema minekut üritasin siis uuesti uinuda, aga see võttis mul pikalt aega. Vahepeal ei õnnestu mul uuesti magama jäämine üldse. See on veidi häiriv.
Mul oli kunagi nii ka isaga, kui too öösel nö. lõbustustelt naases.
Plõks käib ära ja üleval olengi. Ma ei saa seda kontrollida üldse, see lihtsalt juhtub. Aga jah seda on mul ainult juhtunud isaga ja nüüd Ollega. PS! See on juhtunud mul kõige tähtsamate meestega mu elus, kui nüüd mõelda.
Tuesday, May 4, 2010 | By: BloodRayne

Kristiinast ja ta tütrest

Nimelt hakkab mu väga kallis sõbranna varsti-varsti sünnitama. 3. mai -10. mai peaks olema siis arstide jutu järgi see vahemik, mil sünnitus aset peaks leidma.
Mina siin omaette panustan 10. mai peale. Mul teema palgapäevaga seoses:P Nvm. Iseendaga inside joke.

Kuid pean tõdema, et ma polegi nii väga ärevil. Muidugi, ma mõtlen üle päeva või nii selle peale.
Aga kuna ma füüsiliselt pole saanud koos olla Kristiinaga tema raseduskuudel ja ka nüüd, kui ta "tegutsema" hakkab, siis ei suuda ma ikka seda kõike endale ette manada.
Ma olen harjunud nägema teda tavalise niivõrd-kuivõrd normaalse puberteedina, aga mitte noore naisena nagu öeldakse ja veel enam emaks saamas.
Kuid kindlasti siis, kui me kunagi lähitulevikus kohtume ( kui mõlemal finantsiliselt hästi läheb), siis ma usun, et kindlasti imetlen ma esimesed paar tundi, kuidas mu sõbranna lapsega ümber käib. Ja siis jõuab mulle reaalselt kohale.

Igatahes. Tahaks juba kuulda tema käest sünnitusest ja näha last mitte ema kõhus.