Make money

Hakkasin jälle tööinimeseks.

Tööpäevadeks on ainult laupäev ja pühapäev.

Hommikul kell 8 hakkab ning kella 1ni.

Aga ...see tähendab, et lõbu jääb ära, mõneks ajaks vähemasti.

Ma ei ole üks neist, kes suudab peale pidutsemist tööle minna kohe. Isegi kui 3,4 h maganud oled.

Nüüd siis ongi ainult kool ja töö. Põhiliselt.

Nimelt sain ma koristaja koha endale Pärnu Haiglas. Minu aladeks on intensiivravi osakond ja opisaali osa. Täna käisin olukorda üle vaatamas ja homme juba hakkab pihta. Loodan, et midagi nässu ei keera. Seal on tohutult palju uksi ja ruume...et kindlasti ajan ma sassi midagi. Olen raudpolt kindel selles. Ema töötab mul ka seal haiglas. Rääkis, et ta sai alles aasta ajaga selgeks, kus mis kuskil seal paikneb.

100 erinevat asja, mis vajavad tegemist (Intensiivravis tuleb ühed riided selga panna, opiosakonnas jälle vahetada teiste vastu jne). Eriti nõme oleks, kui ma arstidele seal jalgu jään.

So, Good luck for the first day tomorrow!

Õde ka mul sääl koristaja. Pere naised kõik haiglas tööl. Me õega küll koristajatena, aga küll me ka sinna kõrgemale tasandile jõuame kunagi ehk:D

3 on kohtuseadus

Käisin paar päeva tagasi linna peal tuuritamas.

Esialgu sai siis läbi käidud Tervise Paradiisist, kust sai trenni jaoks perioodikaart soetatud. Administratsioonis oli üks ebameeldiv tädi. Ei tea, kas tal oli paha päev või ta lihtsalt ei sobi oma ametikohale. Küsisime ta käest täpsemat informatsiooni trenni kohta. Tema põhivastused olid, et "Vaadake leti peal olevaid flaiereid või minge kodulehele". Ja siis järsku kostus tema suust väga ebameeldival toonil "Kas te saaksite mitte rääkida.. Ma ei saa samal ajal trükkida ja rääkida. Las ma teen trükkimise osa ära." Ta üritas rääkida viisakalt, aga siiski tema olek ja hääletoon näitasid teda halvast küljest. Ema üritas minu pärast end tagasi hoida. Ning peale meie mõlema silmapööritamist tuli administraatori suust lause "Mh. Ja nüüd läkski sassi."

Kindlasti annab veel ebaprofessionaalsem olla.

Ja siis lõpus veel lisaflaierit andes, lisas ta, et helistaks, kui midagi arusaamatuks jäi. Ei tea, kas läbi telefoni soovitaks uuesti kodulehekülge lugeda. Kui mina tulen kohale, siis kliendina on mul õigus küsida täpsemat informatsiooni. Mitte, et ta hakkab koduleheküljest rääkima. Kodus võin seda vaadata jah. Aga koha peal olles on tema tööks rääkida asjast lähemalt.

Järgmine peatus Maxxxima!

Kus mind häiris ka midagi. Paras pirts olen jah. Aga pole ju valede asjade eest vingumas siin. Maxxximas on 22 kassat ja iga kassa juures on väike plasmatelekas, mis reklaamib tooteid, mida toidukaupluses müüakse. Tõsiselt...Kas on vaja IGA kassa juurde plasmateleviisorit? Midagi eriti tarka sealt ju nu niikuinii ei reklaamita. Olgu kasvõi paar tükki, aga 22 on liig mis liig. Ja mõelda, kui palju selliseid kaubanduskeskuseid veel on. Pärnus. Eestis. Euroopas. Terves maailmas.

Mis siis, et energiakriis on. Eksole.

Lisaks. Ma ei leidnud endale jalatseid.

Ma olen terve Pärnu linna läbi käinud (va. kaltsukad. PS! Siinkohal ei ole juttu sellest, et kaltsukad ei kõlba. Kaugel sellest.) ja ei saanudki endale jalatseid. NS kingas leidsin ühed, lõpuks. Minu nri aga polnud, üldse. Küsisin müüja käest ja tema vastas, et mõndasid jalatseid ongi ainult suuruses 37-40. Et ei telli enam 41 mõndade puhul. 41 peaks ikka olemas olema! Ega me päkapikud siin põhjas pole. (Tallinnas niikuinii oleks/on seda mulle silma jäänud kinga minu jalanumbrile:D)

Ja mainiks veel ära, et ainult paar kinga leidsime jalatsipoodidest, millel oli korralik tald all, mitte selline, et peale nädal aega käimist kuskilt midagi lekib juba. Kuigi ma tavaliselt kindluse mõttes viin ostetud jalatsid kohe kingsepa juurde ja lasen lisatalla panna.

ABC kingast leidsin ka ühed, mis istusid mulle (ABC kingas ka üks üleoleva olekuga müüja, kes alati jälgib nagu teaks, et kohe jooksed nende jalatsitega minema. Aga seda teeb ainult see 1 tädi. Mulle ei meeldi, kui müüjad pealetükkivad on. Kui tahan abi, siis küsin. Ei pea jääma luurama.) ...Aga taas. Minu numbrit pole. Aga ainult selle tõttu, et ära ostetud. Mul tuli nutumaik suhu. Et kuidas selline needus minu peal lasub, et midagi ei leia ja kui leiad, siis ikka on mingi jama lahti. Midagi ei leia Pärnust. Siin on raske leida. Või asi minus, et ostan ainult siis, kui Õige Tunne mind valdab. Usun, et kui vaheajal Tartu lähen, siis teen seal korraliku laastamistöö ära. Valik ju suurem ka.

Ja oii. Ma ju armastan riideid. Ei jaksa Helsingit ära oodata! *Suu jookseb vett*

Ja peale taolist poodide väisamist, avastasin, et enamik väikeses suurused riideid ja jalatseid on alles...ülejäänud ära ostetud. Mis see näitab? ;)

Voila. Selline kammajaa siis.

Uuuh. Ma sobin kriitikuks. Ma oskan vinguda :)

Laat

Täna toimus Härma Kaubahoovis laat.

Oli küll selline vaesemehe laat, aga vähemasti midagigi.

Muidu Hauka Laat on see, kus olen 3 a käinud ja seal on igasugu põnevaid asju. Pole ju mõtet laadal käies kõige tavapärasemaid asju osta.

Täna aga hopsti üle tee ja sai ostetud singivorsti (jube rammus),

leiba kreekapähklitega

ja ema sai endale speltapadja (Padi on okasnisu ehk hõrepäise nisu täidisega-vot nii. Lugege sellest. Pidavat hea toimega padi olema.) Oli veel ka tatrapadi. A see ka veidi kallim.

Koju jõudes avastasin, et Olle emal täitsa olemas tatrapadi. Täna öösel proovin siis järele. Kuidas kärab ka:P

Harivad on need laadad...Sain targemaks patjade osas.

Üleminekufaas

Päris huvitav on kohe neljaseks saamas lapsega rääkida. Ta räägib ikka korralikult. Ja juttu jätkub kauemakski!

Kuid ta on selles etapis, kus pudikeel hakkab vaikselt kaduma. Ürita siis aru saada, kui vahepeal tuleb sõnavarasse selline pudikeele taoline koht:D Vahel küsi kasvõi 3,4 korda, aga ikka ei saa aru. Kuid tuleb öelda, et lennukad mõtted on tal. Jutustab kus jaksab. Tihtipeale kaob loogika ära ja siis kuula ulme teksti.

Eile küsis kõige kohta "Mis see on? A mis see on?Aga see?" Rääkisin talle siis lennukitest ja Batmanist, mille peale ta jõudis küsida " Aga kas telekas oskab ka lennata?" Mina seeapeale, et "Ei oska" Ja tema "Aga miks?"

Ürita vastata 4-aastase küsimustele. See oli veel normaalsevõitu küsimus võrreldes, mida nad muidu küsivad. Paneb ikka mõtlema. Väikesed filosoofid.

Midagi uut ja midagi head

Charles Baudelaire

Esialgu ma üldse sain sellest nimest teada tänu Ville Valole, kelle kehal on ta pilt.

Siis muidugi äratas huvi. Siiski dekadentsi rajaja.

Hiljem raamatukogus lugedes Charles Baudelaire'i luuletusi, avastasin, et ta on tõsiselt hea luuletaja.

Nüüd panen kirja kaks oma lemmik luuletust tema repertuaarist.

"La Mort des Amants" -"Armastajate surm"

Meie voodid tulvil siis mahedaid hõngusid,

Meil diivaneid sügavaid siis nagu hauad

Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid,

Mis meile on puhkenud alla mõne kaunima taeva

Pruukides isu pärast viimaseid soojusvarusid,

Saavad me südamed kaheks lõõmavaks tunglaks,

Mis peegeldavad siis eneste kaksikvalgusi

Kummagi hinges, kahes ühtmoodi peeglis.

Õhtul, mis üleni kallab roosat ja sinist müstilist,

Me ühe ühise välgu teineteisele heidame,

Otsekui pika nuuske, mida laeb hüvastijätt

Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi,

Tuleb ja hingestab taas, rõõmus ja truu,

Tuhmunud peeglid ja surnuks puhtud tuled.

"La Mort des Pauvres"-"Vaeste Surm"

Surm, paraku on, mis lohutab ja paneb elama,

Ta on elu eesmärk ja siht, ta on ainuke lootus,

Mis eliksiirina ülendab meid ja joovastab,

Ja mis meile julguse annab üldse õhtuni käia

Läbi tormide, läbi tuisu ja läbi jäätunud udude

Paistab ta värelev valgus me mustaval silmapiiril

Ta ongi see kuulus öömaja, mis lubatud pühades kirjades

Ja kus süüa ja magada saab ja jalgu puhata järel

Ta on Ingel, kelle magnetiseeritud sõnad hoiavad

Und ja ekstaatiliste unenägude andisid

Ja kes vaeste ja paljaste jaoks üles teeb voodi

Ta on jumalik hiilgus, ta on ait täis müstilist varandust,

Ta on vaesele rahakukkur ja tema muistine isamaa,

Ta on värav, mis lahti on vastu tundmatut taevast!

Ühest korrast lugemisest ja mulle piisas. Nagu armastus esimesest silmapilgust. Tundsin kohe, et need 2 luuletust läksid mulle südamesse. Tavalistest elutõdedest on räägitud veidi värvikamalt.

Enjoy.