Midagi uut ja midagi head

Charles Baudelaire

Esialgu ma üldse sain sellest nimest teada tänu Ville Valole, kelle kehal on ta pilt.

Siis muidugi äratas huvi. Siiski dekadentsi rajaja.

Hiljem raamatukogus lugedes Charles Baudelaire'i luuletusi, avastasin, et ta on tõsiselt hea luuletaja.

Nüüd panen kirja kaks oma lemmik luuletust tema repertuaarist.

"La Mort des Amants" -"Armastajate surm"

Meie voodid tulvil siis mahedaid hõngusid,

Meil diivaneid sügavaid siis nagu hauad

Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid,

Mis meile on puhkenud alla mõne kaunima taeva

Pruukides isu pärast viimaseid soojusvarusid,

Saavad me südamed kaheks lõõmavaks tunglaks,

Mis peegeldavad siis eneste kaksikvalgusi

Kummagi hinges, kahes ühtmoodi peeglis.

Õhtul, mis üleni kallab roosat ja sinist müstilist,

Me ühe ühise välgu teineteisele heidame,

Otsekui pika nuuske, mida laeb hüvastijätt

Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi,

Tuleb ja hingestab taas, rõõmus ja truu,

Tuhmunud peeglid ja surnuks puhtud tuled.

"La Mort des Pauvres"-"Vaeste Surm"

Surm, paraku on, mis lohutab ja paneb elama,

Ta on elu eesmärk ja siht, ta on ainuke lootus,

Mis eliksiirina ülendab meid ja joovastab,

Ja mis meile julguse annab üldse õhtuni käia

Läbi tormide, läbi tuisu ja läbi jäätunud udude

Paistab ta värelev valgus me mustaval silmapiiril

Ta ongi see kuulus öömaja, mis lubatud pühades kirjades

Ja kus süüa ja magada saab ja jalgu puhata järel

Ta on Ingel, kelle magnetiseeritud sõnad hoiavad

Und ja ekstaatiliste unenägude andisid

Ja kes vaeste ja paljaste jaoks üles teeb voodi

Ta on jumalik hiilgus, ta on ait täis müstilist varandust,

Ta on vaesele rahakukkur ja tema muistine isamaa,

Ta on värav, mis lahti on vastu tundmatut taevast!

Ühest korrast lugemisest ja mulle piisas. Nagu armastus esimesest silmapilgust. Tundsin kohe, et need 2 luuletust läksid mulle südamesse. Tavalistest elutõdedest on räägitud veidi värvikamalt.

Enjoy.