Milline oskussõna sobib tänase Eesti ühiskonna iseloomustamiseks kõige paremini-

- kas postindustriaalne ühiskond, infoühiskond või teadmusühiskond?

Ma pooldan, et kipub postindustriaalse ühiskonna poole, vaatamata asjaolule kui kõrgelt arenenud on meie tehnoloogia.

Aga miks siis ikka postindustriaalne?

Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk.

Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu).

Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas.

Oi, kuidas mulle meeldib neil teemadel arutada ühiskonnaõpetuses!

Rääkida sellest, et Eesti ei tundu olevat heaoluriik. Sotsiaalne võrdsus on meile juba vaikselt muutunud võõraks siin.

Samuti on mulle ette antud selline teema:

Tooge 3 näidet Eesti valitsuse (ministrite) tegevusest viimase 2 nädala jooksul?

Konkreetselt vastaks, et sittagi ei saada nad korda peale viletsuse. Enamjaolt. Majandusanalüütikud on need, kes jagavad asja.

See oleks üldine iseloomustus.

Aga kellele meist poleks siis selge, et meie eluolu on siin täiesti pees. Siinkohal saab arutada sünnitoetuse üle (5000lt 1000le), ravimite hindade üle, teada-tuntud teema PALK (lihttöölised saavad sandikopikaid, vaid pumba juures olijad suudavad korralikult end ära elatada)-ebanormaalne, kui väike toetus on puuetega inimestele, jne.

Töökaudu võin öelda, et meil on seal üks peaaegu 2aastane tüdruk, kes ei saa ise hingata ja on enamik aja oma elust haiglas veetnud. Välismaal on selleks mõeldud põetajad, kes su kodus last põetavad ning need põetajad maksab kinni riik.

Väljamaal on ametiühingud tugevamad ja protestid ikka üsna agressiivsed, ehtne näide see, kuidas Prantsusmaal massid laamendama hakkavad, kui tunnevad, et nende suhtes käitutakse ebaõiglaselt. Aga meie siin hoiame 10 küünega kinni sellest natukesest, mis meile antud on. Kui see natukene ka kaotada, siis on ju veel raskem.

Pole ime siis, miks paljud suunduvad Helsingisse tööle. Kuigi ka see, et üks vanem seal tööl käib, hakkab vähehaaval ka pereelu segama.

Tjah, nii palju siis minu mõtetest...

et oleme väikestviisi orjarahvas .

Lihtsalt teen siin ühiskonna kodust tööd:D

Relationships suck

...that much I have learned.

Make money

Hakkasin jälle tööinimeseks.

Tööpäevadeks on ainult laupäev ja pühapäev.

Hommikul kell 8 hakkab ning kella 1ni.

Aga ...see tähendab, et lõbu jääb ära, mõneks ajaks vähemasti.

Ma ei ole üks neist, kes suudab peale pidutsemist tööle minna kohe. Isegi kui 3,4 h maganud oled.

Nüüd siis ongi ainult kool ja töö. Põhiliselt.

Nimelt sain ma koristaja koha endale Pärnu Haiglas. Minu aladeks on intensiivravi osakond ja opisaali osa. Täna käisin olukorda üle vaatamas ja homme juba hakkab pihta. Loodan, et midagi nässu ei keera. Seal on tohutult palju uksi ja ruume...et kindlasti ajan ma sassi midagi. Olen raudpolt kindel selles. Ema töötab mul ka seal haiglas. Rääkis, et ta sai alles aasta ajaga selgeks, kus mis kuskil seal paikneb.

100 erinevat asja, mis vajavad tegemist (Intensiivravis tuleb ühed riided selga panna, opiosakonnas jälle vahetada teiste vastu jne). Eriti nõme oleks, kui ma arstidele seal jalgu jään.

So, Good luck for the first day tomorrow!

Õde ka mul sääl koristaja. Pere naised kõik haiglas tööl. Me õega küll koristajatena, aga küll me ka sinna kõrgemale tasandile jõuame kunagi ehk:D

3 on kohtuseadus

Käisin paar päeva tagasi linna peal tuuritamas.

Esialgu sai siis läbi käidud Tervise Paradiisist, kust sai trenni jaoks perioodikaart soetatud. Administratsioonis oli üks ebameeldiv tädi. Ei tea, kas tal oli paha päev või ta lihtsalt ei sobi oma ametikohale. Küsisime ta käest täpsemat informatsiooni trenni kohta. Tema põhivastused olid, et "Vaadake leti peal olevaid flaiereid või minge kodulehele". Ja siis järsku kostus tema suust väga ebameeldival toonil "Kas te saaksite mitte rääkida.. Ma ei saa samal ajal trükkida ja rääkida. Las ma teen trükkimise osa ära." Ta üritas rääkida viisakalt, aga siiski tema olek ja hääletoon näitasid teda halvast küljest. Ema üritas minu pärast end tagasi hoida. Ning peale meie mõlema silmapööritamist tuli administraatori suust lause "Mh. Ja nüüd läkski sassi."

Kindlasti annab veel ebaprofessionaalsem olla.

Ja siis lõpus veel lisaflaierit andes, lisas ta, et helistaks, kui midagi arusaamatuks jäi. Ei tea, kas läbi telefoni soovitaks uuesti kodulehekülge lugeda. Kui mina tulen kohale, siis kliendina on mul õigus küsida täpsemat informatsiooni. Mitte, et ta hakkab koduleheküljest rääkima. Kodus võin seda vaadata jah. Aga koha peal olles on tema tööks rääkida asjast lähemalt.

Järgmine peatus Maxxxima!

Kus mind häiris ka midagi. Paras pirts olen jah. Aga pole ju valede asjade eest vingumas siin. Maxxximas on 22 kassat ja iga kassa juures on väike plasmatelekas, mis reklaamib tooteid, mida toidukaupluses müüakse. Tõsiselt...Kas on vaja IGA kassa juurde plasmateleviisorit? Midagi eriti tarka sealt ju nu niikuinii ei reklaamita. Olgu kasvõi paar tükki, aga 22 on liig mis liig. Ja mõelda, kui palju selliseid kaubanduskeskuseid veel on. Pärnus. Eestis. Euroopas. Terves maailmas.

Mis siis, et energiakriis on. Eksole.

Lisaks. Ma ei leidnud endale jalatseid.

Ma olen terve Pärnu linna läbi käinud (va. kaltsukad. PS! Siinkohal ei ole juttu sellest, et kaltsukad ei kõlba. Kaugel sellest.) ja ei saanudki endale jalatseid. NS kingas leidsin ühed, lõpuks. Minu nri aga polnud, üldse. Küsisin müüja käest ja tema vastas, et mõndasid jalatseid ongi ainult suuruses 37-40. Et ei telli enam 41 mõndade puhul. 41 peaks ikka olemas olema! Ega me päkapikud siin põhjas pole. (Tallinnas niikuinii oleks/on seda mulle silma jäänud kinga minu jalanumbrile:D)

Ja mainiks veel ära, et ainult paar kinga leidsime jalatsipoodidest, millel oli korralik tald all, mitte selline, et peale nädal aega käimist kuskilt midagi lekib juba. Kuigi ma tavaliselt kindluse mõttes viin ostetud jalatsid kohe kingsepa juurde ja lasen lisatalla panna.

ABC kingast leidsin ka ühed, mis istusid mulle (ABC kingas ka üks üleoleva olekuga müüja, kes alati jälgib nagu teaks, et kohe jooksed nende jalatsitega minema. Aga seda teeb ainult see 1 tädi. Mulle ei meeldi, kui müüjad pealetükkivad on. Kui tahan abi, siis küsin. Ei pea jääma luurama.) ...Aga taas. Minu numbrit pole. Aga ainult selle tõttu, et ära ostetud. Mul tuli nutumaik suhu. Et kuidas selline needus minu peal lasub, et midagi ei leia ja kui leiad, siis ikka on mingi jama lahti. Midagi ei leia Pärnust. Siin on raske leida. Või asi minus, et ostan ainult siis, kui Õige Tunne mind valdab. Usun, et kui vaheajal Tartu lähen, siis teen seal korraliku laastamistöö ära. Valik ju suurem ka.

Ja oii. Ma ju armastan riideid. Ei jaksa Helsingit ära oodata! *Suu jookseb vett*

Ja peale taolist poodide väisamist, avastasin, et enamik väikeses suurused riideid ja jalatseid on alles...ülejäänud ära ostetud. Mis see näitab? ;)

Voila. Selline kammajaa siis.

Uuuh. Ma sobin kriitikuks. Ma oskan vinguda :)

Laat

Täna toimus Härma Kaubahoovis laat.

Oli küll selline vaesemehe laat, aga vähemasti midagigi.

Muidu Hauka Laat on see, kus olen 3 a käinud ja seal on igasugu põnevaid asju. Pole ju mõtet laadal käies kõige tavapärasemaid asju osta.

Täna aga hopsti üle tee ja sai ostetud singivorsti (jube rammus),

leiba kreekapähklitega

ja ema sai endale speltapadja (Padi on okasnisu ehk hõrepäise nisu täidisega-vot nii. Lugege sellest. Pidavat hea toimega padi olema.) Oli veel ka tatrapadi. A see ka veidi kallim.

Koju jõudes avastasin, et Olle emal täitsa olemas tatrapadi. Täna öösel proovin siis järele. Kuidas kärab ka:P

Harivad on need laadad...Sain targemaks patjade osas.

Üleminekufaas

Päris huvitav on kohe neljaseks saamas lapsega rääkida. Ta räägib ikka korralikult. Ja juttu jätkub kauemakski!

Kuid ta on selles etapis, kus pudikeel hakkab vaikselt kaduma. Ürita siis aru saada, kui vahepeal tuleb sõnavarasse selline pudikeele taoline koht:D Vahel küsi kasvõi 3,4 korda, aga ikka ei saa aru. Kuid tuleb öelda, et lennukad mõtted on tal. Jutustab kus jaksab. Tihtipeale kaob loogika ära ja siis kuula ulme teksti.

Eile küsis kõige kohta "Mis see on? A mis see on?Aga see?" Rääkisin talle siis lennukitest ja Batmanist, mille peale ta jõudis küsida " Aga kas telekas oskab ka lennata?" Mina seeapeale, et "Ei oska" Ja tema "Aga miks?"

Ürita vastata 4-aastase küsimustele. See oli veel normaalsevõitu küsimus võrreldes, mida nad muidu küsivad. Paneb ikka mõtlema. Väikesed filosoofid.