HRL'i eelvoor.

HRL'i eelvoor toimus siis Tallinnas, kuhu me ootusärevalt ja lootusrikkalt reedel suundusime. Tee peal sai isegi natukene turgutatud end mõndade alkohoolsete jookidega. Sõit pealinna oli mõnus: see päike, mis lõõmas taevas; vaade aasadele, mis olid kaetud kollasega; mõnus tuulepuhang, mis sasis juukseid (eriti just autosõidu ajal, kui kõik neli akent olid lahtised) ja seltskond oli ka muidugi omapoolne pluss. Mulle meeldib vahetevahel pikk sõit kuhugile kaugemale, sest siis saan muusika saatel pikalt unistada.

Kahjuks jõudsime Tallinnasse just tipptunni ajal, nii et tänavad olid liiklusummikuid täis. Mitte, et meil väga kiire oleks olnud, aga mulle isiklikult ei meeldi passida kuskil ummikus, sest ma olen kannatamatu.

Üritus algas alles kell 8 õhtul, kuigi esialgne jutt oli kella 6st. Mis siin ikka imestada. Enne seda loositi bändide lavaleminemis järjekord välja. Anal Caves läks lavale teisena. Ma arvasin, et just hea, et ei lähe kohe esimesena, sest publik võtab alguses alles tuure sisse. Lõpus aga oleks rahvas juba omadega läbi ning ei viitsiks bändile aktiivselt kaasa elada. Kuid lõpptulemust arvesse võttes see vist ei lugenud, sest Üllatuseks Anal Caves ei saanudki edasi finaali. Täielik pettumus! See on ju nii omalaadne muusika, mida on Eestimaa peal raske kohata. Ja nii palju, kui mind omaala spetsialistid on harinud, siis vokaal on ka väga tugev. Ma muidugi ei tea palju/vähe Eestis veel neid grindcore bände leidub, aga olen kuulanud küll paari ning nende vokaalne tase on nõrgavõitu võrreldes Mr. Grindiga. Kas siis seda kõike ei osatud hinnata...žürii?? Mulle on see arusaamatu siiamaani. Ülejäänud bändid tundusid mulle kuidagi lahjad osalemaks Hard Rock Laagris, välja arvatud Crucial Attack. Pigem saaks eelvoorus edasi saanud bände iseloomustada, kui kommertsbände nagu Supermodelli saadeteski öeldakse kellegi välimuse kohta liiga kommertslik.

Samas saadi kogemuse võrra rikkamaks. Omajagu esinemisi on seljataga ning mitmed esinemised alles tulekul. Tuult tiibadesse Anal Caves'ile! Alati ei ole tähtis võit, kuid seekordne võit oleks toonud ekstra rikka kogemuse. Arusaadav, kas pole? Ambitsioonid on need, mis panevad ihkama aina suuremat saaki, mida sel bändil jagub seega AC'i tipptund ootab oma korda. Muidugi tehakse muusikat endale, mitte, et ainult paneks kellegile ära, aga sisimas siiski soovitakse ikka seda õnnestumist. Seda ei näidata välja, aga see on olemas- see tungiv soov. Tunnustuse saamine oma saavutuste üle. Mõistagi on ka see juba märkimisväärne tunnustus, kui laval esinedes fännklubi täiel rinnal su muusikat naudib...Anal Cavesi puhul siis korralik moshpit toimub.

Märkus: tagasi sõites peatusime Tallinna tee peal ühes putkas, kus müüakse PARIMAID burgereid. Praegu kahetsen, et ma Olle burgerit ei ampsanud isuga:(

Die my darling

i need a cigarette
this one is dedicated to you
this one’s especially for you
because you hated when i smoked
you said don’t waste your pretty face
you said don’t waste your pretty hands
you told me not to waste myself
know what?
now i’m completely wasted
the sweet little girl you once liked
is wasted
the sweet little girl you loved
once tasted
too much life
and too much pain
and know what?
it’s all your fault

so this cigarette is for you
and when i blow the smoke at your face
i want you to know
that this sweet little girl you once liked
is dead
and it’s all your fault

Idee poolest ju täitsa sümpaatne luuletus.

Bändiproovi jälgides.

Olen hetkel noortekeskuses ning vahelduva eduga istun ma siin ka netis, sest 2 h järjest kuskil ruumis passida on siiski tüütuvõitu. Muidugi mitte siis, kui Anal Caves´i proov on. Ei tea küll miks (?)
Kuid rääkides bändist, kelle koosseisu kuuluvad Tann, Olle, Kentu ja Artur, siis üsna huvitav on jälgida, kuidas Olle on justkui diktaator seal ruumis. Jagab käske. Selle all mõtlen ma seda, et ta tundub mõtlevat kõige rohkem, mis ja kuidas jms. Muidugi ta on hull friik ka muusikaalal - mõni ime siis. Kuid eriti armas on vaadata, kuidas ta Tannile õpetusi jagab, kuidas bassil midagi ära mängida ja see, kuidas Tann kuulab ja paneb kõrva taha. Muidugi Artur ja Kentu aretavad ka ideid, aga suurema osa annab siiski Olle. Tann eelistab kodus pigem käike välja mõelda - nii ma sain aru. Kas ta mitte ei peaks algaja olema bassil? Tundub nii. Ma ei ütle, et selles midagi halba oleks, et räägin siin, kuidas Olle teeb seda, teist ja kolmandat, vaid et just see tiimitöö ja meestevaheline abistamine - see on siin see jutu tuum.

Mul on meeleolud tõsiselt kiired muutuma.

Mu mõtted on jälle puntras nii nagu see pilvgi on vatitupsuks kokku sulanud. Üks päev olen maailmatipus ja teine päev kolaki justkui vastu maad kukkunud kuskilt 9ndalt korruselt.

Eelmise teema kohta pilte ka.

weekEND

Tavaliselt ma pühapäeviti eriti ei seikle ja seda just eriti kuskil ekstreemsusi harrastades, aga vahel juhtub. Nimelt, eile me pidime üsna vara ärkama, et jõuda Valgeranda. Raske oli ärgata, sest väikene pohmell oli ja seda ka vaid 3st topsist siidrist. Kuid kahtlemata oli väärt siiski üles tõusta varakult, sest päev möödus tegevusrohkelt ning ei pidanud nelja seina vahel kopitama. Selle juures ma poleks uskunud, et ma lähiajal üsna koduriietes kuskile sünnipäevale ilmun, aga kus sa ikka seelikuga kuskil turnima hakkada. Me veetsime terve päeva, no kella 7ni või sinnakanti Valgeranna seikluspargis. Olle muidugi üles puude otsa ronima ei tulnud, kuid tema puhul ma teadsingi seda ette juba. Samuti ka mõned täiskasvanud jätsid tulemata, sest rääkisid kui "vanad" nad on. Kuid oli ka aktiivsemaid, kes ikka võtsid osa. Algul me kinnitasime endale mingid trossid külge ning siis alustasimegi ronimist/turnimist kõrgel puu otstes. Ma alustasin paanitsemist juba siis oma õega, kui trosse endale külge panime. Katsumused olid päris õudsed! Seda võin öelda, et minu psüühika pani see küll proovile. Kunagi väiksemana olin ma hulljulge ja ei kartnud ka kõrgust, kuid nüüd...vastupidi! Trossid jooksid mööda puid igatpidi ja nende küljes olid mõningates kohtades sinised ja kollased märgistused, oleneval neist tuli enda küljes olevad 2 haakuvat asjandust trossi külge kinnitada + oli veel selline vidin, mille panid trossi külge ja piiikalt sellega alla võrku lasksid. Teisel raskusastmel ütlesid mu närvid üles ning ma oleksin nutma hakanud, aga püüdsin tagasi hoida. See kõrgus oli kohutav ja see, kuidas oli võimalus alla lennata ( mis siis et olid kinni, aga tunnet see paremaks ei teinud). Muidugi selline turnimine pani proovile Su oskused, kuidas sa tasakaalu oskad hoida ja mida kõike veel. Ema käis sõbrannaga all norimas ja samas ka julgustamas,et me õega alla nii kiirelt ei annaks. Tol hetkel ma mõtlesin, et olekski paras, kui alla lendaks ja surma saaks, et ei pea taluma seda hirmu. Aga praegu...praegu olen kuradima uhke enda üle ikka. See vajas nii füüsilist kui ka vaimset võimekust, et olukord üle elada ja rahulikuks jääda selle kõige juures. Pole midagi selline tegevus ainult füüsilises tegevuses kinni. Võttis võhmale ka ikka, aga pärast sai nautida pitsasid ja maitsvaid roogasid, mis olid ootamas. Nii hea ilm oli ka, läks õnneks, sest söömine koos turnimisega toimus õues. Ja peab tõdema, et instruktor oli nii nägus noor poiss:D Kuskil 16-20aastane. Muidugi sai Temast arutatud koos ema ja ema sõbrannaga. Oskavad veel noori poisse vaadata:D Vaadata, missugused noormehed on dekoratiivsed...Korra saime nägusa instruktori käest nahutada ka, sest me vahetasime trosse enda küljes võttes need vahepeal ära ja pannes tagasi ning käisime suvaliselt radasid mitu korda läbi, mis polnud üldse õige. Kuid ta andis ikka järele ning lõpus sai oma tipi ka kätte nii et polnud hullu. No ja lõpus juhtus veel oma sada asja, kui sünnipäevalt ära minema hakkasime, aga selle jätan enda teada. Õnneks saime ema ja Ollega kolmekesi jalutatud kuni maanteeni välja, sest meie eskort jäi hiljaks, aga see-eest kõndisime söödud koguse natukenegi maha. Ema nautis teeäärseid lilli, mille peale Olle teda muidugi noris. Tüüpiline. Õnneks vanaisa korjas meid maanteelt peale ja me läksime edasi minu koju sööma veeel toitu: kana, hallitusjuustu, komme jnejne. Liiga söögirikas päev oli, mis oli ka ainukeseks miinuseks päeva juures. Ja noh, alles kella 11 ajal õhtul jõudsime Kuldseka tagasi. Perekondlik päev oli, mis oli üle pika aja päris mõnus ja värskendav (värskendav, sest perega saab alati vaieldud maast ja ilmast). Mul on kuidagi nii hää olla, sest toredale nädalavahetusele lisaks sain ma uudiseid, et võin endale peatselt töö saada. Homme ole kuulda siis. Tänan, et mulle on antud võimalus jälle mõnda aega rõõmustada millegi üle...

Töökas...

Täna jõudsin siis viiendaks tunniks kooli esimest korda selle nädala jooksul. Tubli saavutus! Ma küll pelgasin minna algul klassiruumi sisse, aga mu klassivend ja klassiõde julgustasid mind ning sain koos nendega minna. Klassi astudes sain aga sooja vastuvõtu osaliseks. Mulle plaksutati ja hõisati, et küll on hea meel mind üle pika aja näha. Kas pole mitte armas? Muidugi pool klassi vaid, sest ülejäänud olid tublide päeval. Nii palju, kui ma täna koolis olin sain ma oma plaanid järgmiseks nädalaks kohe tehtud. Järgmiselt siis: esmaspäeval on mul 5 KT, kunsti konsultatsioon; teisipäeval: 2 KT + kunsti üleminekueksam; kolmapäeval:2 KT; neljapäeval on veel füüsika kursusetöö ehk arvestustöö. Ja see pole teps mitte kõik, sest järgmine nädalavahetus pean ma valmistuma ajaloo suuliseks arvestuseks, mis on 3.juuni. Peale selle mul on veel paar tööd teha ja kehalises kasvatuses suvetööl viibida. Kas pole mitte ilus vaatepilt? Õujee. Omad vitsad peksavad, aga ma olen võimeline selle kõik läbima. Kasvõi läbi tule ja vee, aga ma ei anna alla! See klass saab iga hinna eest läbitud. Üle pika aja koolis olles tundsin ma mingisugut väikest rõõmu oma klassikaaslastest ja sellest, et võtan osa koos teistega ühistest tegemistest. Selline ühtekuuluvustunne tuli peale. Deem. Natukene hilja avastada selliseid asju, aga kuidas öeldakse, et parem hilja kui mitte kunagi.
Eks ma siis juba täna alustan õppimisega, sest homme peab ikka Anal Caves'ile kaasa elama minema. Ja pühapäeval vb pohmelliga vb mitte pohmelliga saab edasi õpitud. Muidugi tuleb pühapäeval veel Ollega minna ema sõbrannje poja sünnipäevale Tahkuranda. Saab pohmakale korralikult peale süüa vähemasti!
Asjad liiguvad paremuse suunas: ema pole siiamaani minu peale pahurdanud minu tempude juures, sest ta usub minusse (ma pole siiski ju koolis olnud kaua ja kodus olin viimati 3 nädalat tagasi, eks ma enam ei koligi koju tagasi, sest suvel elan Olle juures-mul on tohutult palju vabadust antud viimase pooleteise aasta jooksul)....raha liigub arvestades fakti, et mul pole tööd....õppimisega on ka varsti ühel pool.... Liiga palju häid asju korraga tekitab mõneti kartust, et midagi läheb kohe jälle valesti:P Aga ehk olen ma lihtsalt paranoiline. Eks näis.

Isetegemis ekstaas.

Ma sattusin tuhinasse õmblemisega. Sain juba ämmaga kokkulepitud, et järgmine nädal on minek õmbluspoodi riiet ostma ja muud sellega kaasnevat. Järjekordselt tuleb uus homemade-skirt välja, mis peab kauem vastu, kui poest ostes. Ostaksin nii mõnigi kord heameelega ka Lunapolisest, aga need minid minu puusadega kohe üldse ei lähe kokku. Mkmm. Samas ega ma eriti ei usalda ka sealset masstoodangut. Ükskord ostsin Lunapolisest peaaegu 900 krooni eest endale kette täis püksid, mis paari nädala jooksul pesus väikseks tõmbusid ning, kui ma kitarriga koos kukkusin, siis tulid ketid kõik lahti ja pealekauba pikk lukk, mis intiimsest piirkonnast kuni jalalabani välja jookseb pääses mul koolis valla ning enda teadmata suutsin ma sedasi pool päeva koolis ringi lasta. Ei raatsi enam raha sedasi tuulde lasta. Lisaks ma sain ka Kat Von D'lt mõned näpukad, kuidas särki disainida,millega ma teen üsna pea algust. Jeee-jeee. Ma armastan riideid:P

Ulme...

Ma olen kohati nii võimatu inimene ikka. Eriti praegu, ma ajan iseennast nii vihale. Kuidas saab olla selline lammas, et sa tead, et teed valesti ja tead ka, kuidas seda parandada...kuigi ikka ei asu asja kallale, et asju paremaks muuta! Ma ei õpi ei teiste ega enda vigadest...vähemasti siiamaani eriti pole seda teinud. Kuigi olen ikka kuidagi omadega välja tulnud. Millal mul mõistus koju tagasi tuleb??? Just, mitte, millal mõistus pähe tuleb, vaid just millal Tagasi tuleb. Sest ega ma end kohe nüüd täitsa saamatuks ka end ei pea. Lihtsalt on aegu, kus ma võin olla üpris mõtlematu.

Hirm.

Oma praegust olukorda kommenteeriks siis nii, et ma kohe väga kardan. Kardan, mis hakkab saama...

Lihtsalt jooksin omadega kokku.

Mingi hetk oli kõik korras ja siis järsku läks silme eest mustaks ning ma hakkasin nutma. Algul vaikselt omaette, kuid siis Olle sai jaole ning tuli nii armsalt minu juurde ja kallistas ja küsis mis viga. Ma küll ei vastanud, vaid nutsin edasi nii et märgasin kõik ligiduses oleva täis. Ma ei suutnud tema ees nutta ning jooksin vetsu, kus ma lihtsalt mööda seina maha vajusin ja edasi hulgusin-kõik enda seest välja. Kahjuks salvrätikut jäi väheks. Nüüd olen aga oma ulgumised ulutud saanud ja enesetunne kuidagi parem, kuid siiski mõned asjad jäid ütlemata Talle ning hoian ikka veel enda sees, kui need mingi hetk jälle minusse kogunevad ning ma jälle plahvatan.
Lisaks on veel ka kooliga seoses murekoormad õlul.

Kameeleon.

Ma siin hakkasin mõtlema, et ma võin külm ja hoolimatu tunduda mõne inimese suhtes (räägin üldiselt), kuid tegelikult hoolin ma rohkem kui peaks. Ma lihtsalt olen sellise iseloomuga, et ma jään tagasihoidlikuks, mis võib nii mõnelegi tunduda kahepalgelisusena, et peale teatud koosolemist ma lihtsalt muutun justkui kalgiks, aga see pole kaugeltki mitte nii. Ei taha ju pealetükkiv ka olla, (kuigi, kui ma pealetükkivusega algust teen, siis olen oma ala spets).

Just nii.

Ma hakkangi vahel siia üles panema copy paste'i kaudu mõne loo sõnu, kui need mulle südamesse lähevad, emotsionaalselt puudutavad.

Samuti tunnen samamoodi.

Oh - thinkin' about all our younger years
There was only you and me
We were young and wild and free

Now nothin' can take you away from me
We bin down that road before
But that's over now
You keep me comin' back for more

Baby you're all that I want
When you're lyin' here in my arms
I'm findin' it hard to believe
We're in heaven
And love is all that I need
And I found it there in your heart
It isn't too hard to see
We're in heaven

Oh - once in your life you find someone
Who will turn your world around
Bring you up when you're feelin' down

Ya - nothin' could change what you mean to me
Oh there's lots that I could say
But just hold me now
Cause our love will light the way

N' baby you're all that I want
When you're lyin' here in my arms
I'm findin' it hard to believe
We're in heaven
And love is all that I need
And I found it there in your heart
It isn't too hard to see
We're in heaven

I've bin waitin' for so long
For something to arrive
For love to come along

Now our dreams are comin' true
Through the good times and the bad
Ya - I'll be standin' there by you

Sõnad on the real thing minu jaoks. Tunnen sarnasust.

And I'd give up forever to touch you
Cause I know that you feel me somehow
You're the closest to heaven that I'll ever be
And I don't want to go home right now

And all I can taste is this moment
And all I can breathe is your life
Cause sooner or later it's over
I just don't want to miss you tonight

And I don't want the world to see me
Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

And you can't fight the tears that ain't coming
Or the moment of truth in your lies
When everything seems like the movies
Yeah you bleed just to know your alive

And I don't want the world to see me
Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

I just want you to know who I am

Vähe äss.

Reedel mul siis õnneks koolipäeva ei toimunud, aga see-eest toimus meremiil, millest ma võtsin osa nii esimest kui ka viimast korda. Täitsa talutav jooks oli, lihtsalt et rannaliival pole eriti lihtne joosta, aga tehtud ta sai. Enne seda suutsin ma isegi kodus kell 9 hommikul trenni teha. Üsna tervislik päev oli see päevapoolne osa. Sai isaga isegi aega veedetud, sest peale jooksu viis ta mind Stefanisse pitsat sööma. Võtsime kõige kallima pitsa, sest isa sai tasuta ja tasuta saime ka kohvi ja teed seal kuna 11.00-15.00 on tasuta seal sellised asjad. Ning kui kõhud täis, läksime edasi Petersporti, sest kuna ma tahan endal ülakeha treenida, siis pidime vaatama mulle kummilinti.
Üldse ei meeldinud dressides ringi tuiata!
No ja peale pikka kolamist linna vahel sain ma koju, et end kontserdiks sättima hakata. Võtsin kodunt ka vahuveini kaasa, et seda koos sõbrannaga lahendada enne kontserti. Ülihea maitsega oli, kuid praegu sellele mõeldes tahaksin oksendada. Lisaks jõime Lady in Red'i ja suure Gini ära. Oligi kohe lõbusam kontserdil olla. Kuid Core Faggotry sai kiirelt otsa. Bände oli ka vaid 3: Anal Caves, Necro Strike, Memuary Of Our Blood. Sai palju pilte tehtud. Mulle meeldib järgmine päev passida, mis eile on juhtunud jne.
Kõige imelikum oli see, kui kontsert läbi sai oli rahvaski käbe kadunud. Justkui sõrmenipsu välgatusel. Aga õnneks või kahjuks me läksime ise ühe seltskonnaga Alexandri pubisse öösel ja võtsime seal mõned õlled. Nägime ka mõndasid ürituse rahvast. Nalja sai. Kuid meid visati põhimõtteliselt sealt välja, sest hakati sulgema. Nii me siis jalutasime tagasi Noorteka ning mina ei suutnud enam üleval eriti olla ja läksin heitsin end vaheruumi magama, kuhu ka Olle alles kell 6 hommikul maabus. Mitte mugav oli magada kahekesi kitsal diivanil ning pealekauba külm hakkas ja kael ka kange. Kell 8 hommikul otsustas Mati tulla ja Olle üles ajada, et välja saada ning nüüd oleme vaid mina ja Olle noortekeskusesse jäänud. Tahan kojuuu. Tahan korralikult magada teki all. Aga peab Toomase tuleku ära ootama ehk siis kella 11ni. Mul hakkas igav vahepeal ning ma panin siin toolid korda ja pesin nõusid. Nüüd pean endale edasi ka tegevust leiutama, sest Olle magab ja temast pole mingit kasu meelelahutamisel. Vähemasti on siin TV. Lähen ja lõbustan end teleka arvel. Peaks vist vett hakkama kulistama, sest paha on olla. Pole pikalt pohmelli olnud.


P.S! Ma ei suutnud loole pealkirja välja mõelda, sellest ka pealkiri on selline nagu ta on.

Tasakaalukas päev: nii päikest kui ka vihma.

Nagu kombeks, jõudsime me Ollega kell 2 öösel minu poole. Seda ka üle pika aja. Muidugi mõjus nii hilja magama minek mulle nii et ma magasin hommikul sisse. Lisaks sellele sain ma ka isaga veidikene kraageldud. Ta peab iga asja kallal nokkima ning kui ma kuupileti raha küsisin, siis hakkas ta mulle rääkima, et mingu ma jalgrattaga (mitte, et minu jaoks oleks probleem miniseelikuga sõita,aga lihtsalt koolis pole ratast kuhugile jätta, pole ka rattalukku). Kuid lõpuks ma ikka sain selle raha ning läksin bussile, mis vajas omakorda eraldi piletit ning kui ma oma 100 kroonise andsin, siis bussijuht ei saanud mulle raha tagasi anda ning jäingi oma piletist ilma. Vähemasti jäi raha üle.
Koolis olek mõjus mulle ühest küljest üsna positiivselt,aga teisest küljest jällegi vägagi negatiivselt. Kaua pole praktiliselt tervet päeva koolis veetnud, kuid täna see oli nii ja see tekitas hea tunde, et olen korralik ja kohusetundlik. Kuid päeva keskel sain ma oma kehalise õpetajalt hirmsa uudise ning terve pärastlõuna püüdsin ma oma pisaraid tagasi hoida. Vahel läks ikka silm märjaks ka ning ma pidin teesklema, et ma justkui olin aevastanud või haigutanud. Siiamaani on kivi südamel. Kuid ma üritan jääda tugevaks ning mitte pead norgu lasta, vaid võitlen selle eest, mis järele on jäänud.
Vähemasti õde suutis mulle mõned julgustussõnad poetada, mis annab jõudu juurde. Saan veel täna ka oma sõbranna õlale nutma minna tema uude korterisse, pigem tema isiklikku korteri. Just kutsuti.
Aga ma pean prantsuse keele ka üle elama! Tahan emotsema hakata ja ei ole selleks aega.....alles hilja õhtul saan....

Muusika.

Eriti mõnus on praegu omaette toas istuda ning kuulata muusikat ja kaasa laulda. Eriti kõvasti ei saa laulda, sest ma ei taha, et teise tuppa kuulda oleks. Võtan vaikselt. Erinevalt kodus lauldes. Seal ma ikka võtan youtube'i lahti, klõpsin loo sisse ja siis kõrvale võtan Microsoft Wordis olevad sõnad ka nähtavale ning lõpuks haaran mikri ning tõusen püsti ja asungi laulma. Kujutan ette, kuidas mu ees on publik. Väiksena sai suhteliselt samamoodi käitutud. Kuid siis ma rahmeldasin rohkem oma toas ringi nii et higipull otsa ees. Hea trenn oli.
Hetkel saan õnneks nautida ka muud muusikat peale karmi muusika. Oleks Olle kodus, siis kuuleksin juba vingumist, et ta kõrvad ei pea vastu jne. Tihtipeale ei viitsi ma tema sellele vingumisele reageerida. Aktsepteerigu, et mul on ka vajadused:D
Praegu olen sattunud melanhoolsele soonele. Kuulan sellist lugu nagu seda on Bryan Adams "Heaven"- armastusväärsed sõnad on sel lool. Isegi paar pisarat olen poetanud, sellele aitas kaasa ka see, et Bryan ise oma live esituses nutab. Muidugi ma unistan ka kõige selle kõrval.

Veidikene mööda.

Just mõni hetk tagasi suutsin ma väga juhmi küsimuse Olle emale esitada ehk siis: "Palju see 20kroonine värv maksab?"
Tõsiselt arukas küsimus!

Seitse surmapattu:

RAEV
Kelle peale sa viimati vihastasid? Õe poisi.
Relv sinu valikul? Shotgun.
Kas sa lööksid vastassoost isikut? Äärmuslikul vajadusel.
Aga samast soost? Ka äärmuslikul vajadusel.
Kes viimati su peale vihane oli? Marlén.
Mis vihastab sind kõige enam välja? Rumalus. Kui ollakse põikpäine ning ei aktsepteerita midagi muud peale enda tõe või arusaamade.
Kas pead viha või mitte? Üldjuhul mitte. Vähe arenenud omadus mul.

LAISKUS
Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? Korralikult õppinud.
Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? Olen ka päev otsa maganud ning alles kell 11 öösel üles ärganud.
Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud. Marlén.
Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? Ma ei saa. Selline vabandus tuleb vist vähesest tahtejõust.
Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? Aga kus ma olen alles vaadanud. Pole just meeldivate killast.
Millal tegid viimati korralikult trenni? Üldjoontes eile ikka.
Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? Ei pannud tähelegi äratust, vaid magasin 5 min. edasi, kuid enda intuitsioon lõpuks ikka äratas üles.

APLUS
Lihasööja? Aga muidugi.
Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? List sellest tuleks liiga keerukas ja pikk.
Oled dieeti pidanud? Olen.
On sul kaaluprobleeme? On.
Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? Soolaseid.
Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma & mõelnud:”Mmm.. Lõunasöök.”? Ei.

IHA
Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid & perekonnaliikmed)? Neid ikka jagub.
Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid & perekonnaliikmed)? Enda teada mitte just paljud.
Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? Jah.
Oled sa seksinud? Ja mitte vähe.
Lemmikkehaosa (teiste juures)? Pole sellist.
Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? Amsterdamis vaadati mind küll väga ihaldava pilguga. Justkui oleks teinud ettepaneku. Kuid otseseselt pole seda toimunud.
Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? Rasedustesti olen teinud, aga suguhaigustesti veel mitte.

AHNUS
Mitu pangakaarti sul on? 2.
Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? Maksaksin pere võlad ära, ostaks emale uue auto, Ollele ihaldatud kitarri, riideid, jätaksin autokooli jaoks, hoiaksin veel ülikooli jaoks mingi osa ja veel tulevase kodu jaoks, lisaks annetaksin loomade varjupaigale.
Kas oleksid pigem rikas või kuulus? Rikas.
Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? Võtaksin küll vastu, iseasi kaua ma seda tööd taluksin. Kui rahamured suruvad liialt peale, siis vast jääksin ka tööle kuni mõne muu parema tasuva töö leiaksin.
Kas oled midagi kunagi varastanud? Jah.
Kui palju muusikat on sul arvutis? Omajagu.

UHKUS
Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? Liiga vara öelda.
Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? Esialgu on nad uhked, et olen veel keskkoolis ning selle ära kavatsen lõpetada.
Kas sind ärritab teisele kohale tulek? Kas just ärritab...pigem morjendab ja seda ka olenevalt, milles.
Kas oled kunagi osalenud võistlusest, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? Ei ole.
Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? Sisetunne ütleb, et olen.
Mida tegid täna, mille üle oled uhke? Jõudsin üle pika aja kooli.

KADEDUS
Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? Et asendaksin asja või suvalise inimese oma sõbra või tuttavaga? No sõpra vaevalt asendaksin, aga niisama kaugtuttavat...siis on nii mõndagi, mida ihaldan.
Kellega tahaksid kohti vahetada? Ei kellegagi.
Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? Jah.
Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? Ja kuidas veel.
Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? Pigem parandaksin endal neid nö. vigaseid iseloomujooni.
Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? Ei.

Vaatepilt.

Mul on väikene kiiks ehk siis mulle meeldib vaadata magavaid inimesi. Eriti meeldib mulle see, kui ma hommikuti kooli lähen, siis näen, kuidas Olle tudub voodis, vahepeal padi tugevasti kaisus (mind ju pole). Ta on nii nunnu sedasi. Aga huvitav on see magajate jälgimine: kes krigistab hambaid ( nagu näiteks mina ise), kes norksab, kes sonib jms. Sonimist ma kardaks, sest räägid veel teiste kuuldes äkki midagi ebakohast. Õnneks on sonimist minu elu jooksul juhtunud vaid paar korda, aga mõni aeg tagasi sain teada, kes oskab superhästi sonida. Minu silmis on ta end tõestanud:D

Emadepäev missugune.

Pole emaga juba 3ndat päeva rääkinud, aga nüüd emadepäeva puhul mõtlesin, et lähen ja külastan oma peret ja veedan siis natukene aega emaga. Kuid mis ma teada sain? Ema on täna tööl, lisaks öövahetuses. Nii palju siis emadepäevast...Ma veel kokkasin ja küpsetasin talle koogi. Ju siis lükkub emadepäev edasi homsesse. Vähemasti Olle isa emal oli tore emadepäev. Saadeti palju toitu kodugi kaasa. Terve päeva vaid söönud...õõvastav. Hommikune jooks polnud ka eriti tõhus, et endale praegu eriti sisse ajada saaks. Aga heale toidule ma lihtsalt ei suuda vastu panna.

Haha.

Mul on televiisor kanal 23 peal ning mida ma näen seal? B.A. Baracus ehk Mr. T ehk Laurence Tureaud näidatakse Top Shopis. Naljakas on näha sellist suurt ja karmi väljanägemisega tüüpi, kes mängis ka A-Team'is karmi tegelast Top Shopis FlavorWave'i reklaamimas. Kuidas ta kannab seal põlle ning tatsab ja teeb imelikke hääli nagu: "Oo, I think I fell in love with FlavorWave!" või siis: "Really? Mmm...that is awesome!". Kas tõesti pole mujale saatesse sokutada, kui TopShopi?
Isiklikult tundub mulle nii nagu TopShopi tegijad oleksid poolearulised. Reklaamitakse tooteid, mille juures märkab selgelt ära, et need pole midagi nii kasulikud kui näidatakse. Põhimõtteliselt toote tutvustusega on mööda pandud. Kasvõi mõeldes, kuidas seal juuste paranemise kohta toodet pakutakse. Ühel pildil on lihtsalt märjad juuksed (öeldakse, et juuksed on tervemad tänu *** tootele) ja kõrval on pilt kuivade juustega (ehk siis kuidas ennem *** toote kasutamist olid). Ja see toode võib olla vabalt kammilaadne asi, millega lihtsalt üle juuste lased. TopShopi tegijad on veidikene eksinud oma toodete reklaamimisega. Samas sealt võib leida praktilisi asju, kui minna koduleheküljele ja hoolikalt vaadata.
Kuid miks ikka reklaami tehakse? Sest meil on tarbimisühiskond. Teisisõnu siis moodsas kapitalistlikus ühiskonnakorralduses domineeriv orientatsioon toodete ja teenuste turustamisele ja tarbimisele.
Sai isegi sealt emalt 4,5 aastat tagasi nuiatud lokketegevad pikad kummid vms. Täitsa toimivad veel siiani.

Death Attack 2 !!!

22. mail toimub klubis Tapper selline tore üritus nimega Death Attack 2, kus esinevad sellised põhibändid, minu jaoks põhibändid, nagu seda on Sotajumala ja Catafalc. Ma olen vähemasti selle üle õnnelik, et nüüd hakkab tulema üritusi nagu ropsu. Terved mai kuu nädalavahetused on juba üritusi täis planeeritud, mõnel nädalavahetusel isegi et 2 üritust. Minu lohutus, et saan mõtted teatud asjadest eemale ning saan lõbusasti aega veeta. Eriti tore külg on see, et mul pole töödki ning kõige suuremad rahasummad taskus ei kata ühe otsa sõitu bussiga Tallinnagi ära, aga kuidagi saan ma praktiliselt alati hakkama.

Fucked up.

Kurat,NII valus on....

Fucked up.

Nimelt siis sain päris korralikult pettuda ühes inimeses, keda arvasin tundvat. Ning see teeb nii haiget, aga ma üritan seda varjata ja tagasi hoida. Nii ongi vist parem. Arvatavasti ma ei taha temaga enam intensiivsemalt suhelda, sest mu usaldust on petetud. Raske on taluda inimest, kes rääkis maad ja ilmad kokku ning lõpuks täpselt vastupidiselt käitub. Lisaks sellele ei tahetud mulle haiget teha ja ikka tehti. Küll on alles hoolimine. See kõik on tema poolt vaid silmakirjalikkus. Ja mina veel olin/ olen armunud....Aga noh edu siis Mr. Special'ile.