Muusika.

Eriti mõnus on praegu omaette toas istuda ning kuulata muusikat ja kaasa laulda. Eriti kõvasti ei saa laulda, sest ma ei taha, et teise tuppa kuulda oleks. Võtan vaikselt. Erinevalt kodus lauldes. Seal ma ikka võtan youtube'i lahti, klõpsin loo sisse ja siis kõrvale võtan Microsoft Wordis olevad sõnad ka nähtavale ning lõpuks haaran mikri ning tõusen püsti ja asungi laulma. Kujutan ette, kuidas mu ees on publik. Väiksena sai suhteliselt samamoodi käitutud. Kuid siis ma rahmeldasin rohkem oma toas ringi nii et higipull otsa ees. Hea trenn oli.
Hetkel saan õnneks nautida ka muud muusikat peale karmi muusika. Oleks Olle kodus, siis kuuleksin juba vingumist, et ta kõrvad ei pea vastu jne. Tihtipeale ei viitsi ma tema sellele vingumisele reageerida. Aktsepteerigu, et mul on ka vajadused:D
Praegu olen sattunud melanhoolsele soonele. Kuulan sellist lugu nagu seda on Bryan Adams "Heaven"- armastusväärsed sõnad on sel lool. Isegi paar pisarat olen poetanud, sellele aitas kaasa ka see, et Bryan ise oma live esituses nutab. Muidugi ma unistan ka kõige selle kõrval.