Halb mõju

Ma lähen hullult närvi selle Half-Life'i mängimisega. Hakkan vanduma ja siis tõmblen ja siis lõpuks tulevad pisarad:D
Kuna, kui mingi tõsiselt raske osa on, siis ma ei suuda kannatada ...Vot selline hull olen.
Aaga nüüdseks saan ma öelda, et olen pro ikka küll. Kõik Half-Life'i osad on läbitud. Nüüd...polegi enam midagi mängida, sest kõik head mängud on mängitud. Aga nii jällegi saangi teha lõpparve pikalt arvuti ekraani taga passimisega.

Aww=)

Ma sain tänase päeva jooksul üsna mitu kommentaari, et kui kena ma välja näen. Seda vaid selle tõttu, et kandsin kingi ja mul on tukk ette lõigatud:D Eks ma jätan siis meelde, mis faktorid minu juures nii mõjuvad, et mulle komplimente tehakse. Ajee(H)

...

Just lugesin sellist asja nagu seda on GENFI PROTOKOLL
ehk siis rahvusvaheline leping, mis keelustab mürkgaaside, keemiarelva ja bakterioloogilise relva kasutuse sõjapidamises.

Kui irooniline, et inimesed suutsid teha läbiRääkimisi/suhelda teemadel, et mida kasutada ja mida mitte sõjas (vaid taolisel teemal suudeti olla ühel nõul, nii kurb), aga ei suutnud läbirääkimistega saavutada eesmärki, et sellist asja kui sõda ei tohiks üldse eksisteerida ning tsiviliseeritud inimese kombel ei suudetud võimu nimel loobuda sõjapidamisest. Aga ega tänapäeval tunduvalt hullem polegi. Reaalne näide USA ja Iraagi vahelisest sõjapidamisest ju täitsa olemas meil.

Sel teemal rääkides, siis tundub, et inimkond pole üldse edasi arenenud. Edasi on arenenud tehnoloogia ja seda vaid selle tõttu, et endil mugavam oleks. Tegelikult on inimkond taandarengus, sest puudub empaatiavõime. Näiteks võin tuua lihtsa näite elust. Kasvõi autod, millega me saame kiiremini ühest punktist teise. Laupäeval käisin Tallinnas ning tagasisõites Pärnu tuligi jututeemaks, et inimesed on loonud endale mugavama viisi transportida end ühest kohast teise tänu autodele. Aga tihtipeale ei oska enamik autosid kasutada õigesti. Tee peal oli tohutul hulgal surnud kährikuid. Autoga sõidetakse 80 piirkonnas 100ga, sest mõeldakse, et saab kiiremini koju. Kuid öösel maanteel sõites tuleks arvestada, et loomad hakkavad siis just liikuma, asuvad saagi jahile ning tuleks olla ettevaatlikum. Aga ei, on ju niii kohutav, kui sa peaksid 15 minutit hiljem koju jõudma! Aga ei mõelda ju, et sa võid sedasi tappa looma, kes süüdimatult sulle tee ette võib sattuda. Mõtled vaid kuidas ise hõlpsamini saavutada oma eesmärki. Ehk siis inimesed on nii õelad, omakasupüüdlikud jms, mis näitab empaatiavõime puudumist. Teise olukorda end tihtipeale ei suudeta asetada.




Oih, peaksin praegu selle targutamise asemel ajalooga tegelema:P

Jälle armunud

Armusin ühesse loosse =)
Norah Jones-Shoot The Moon

Soovitan soojalt, eriti kui tahate laulda midagi. Ja unistada. Mis parata, ma olen paadunud unistaja.

Nii me elame...

Nooo...näiteks ma pidin kirjandi valmis kirjutama, aga selle asemel ma käisin täna Sindis ja Paikusel. Sindis oli mingi valimisteema ning Olle ja mu klassiõde esinesid seal paari looga. Peale seda aga läksime me Ollega üldsegi Paikusele Lauri juurde koos suure kotitäie snäki ja alkoholiga. Seal saime veel omakorda viskit. Nii et .... praegu kirjandit kirjutada? Hmm:D Pole just kõige targem mõte. Peaks pesema ka minema, aga see nädalavahetus on nii tihe olnud, et ma olen jube läbi omadega. Mul oleks energialaengut vaja, milleks oleks 10 h magada =)

25.september

Täna siis käisin järjekordselt üle pika aja kodumail ning nägin ka pere ära. Muidugi on mul alati prioriteedid paigas ning ka sel korral. Täpsemini siis ma suutsin öelda "Tere" ja "Kuule, ema, homme läheme ostame need kingad sealt ära jnejne". Ehk siis ma alustan jutuajamist sellega, mis mul vaja on:P
Minuga on juba nii, et peaaegu alati ma saan kõik, mis ma tahan. Kui tanksaapaid 16sex saamise puhul küsisin, siis ema vastus oli, et ju ma pean siis saama, sest kes viitsib minu vingumist ära kuulata:D Aga noo vingumine mõjub, miks siis mitte? Ja ega ma endale mingit autot vms pole luninud. Sinnani aega!
Jah, homme ostan endale kontsakingad. Kuid, kui aus olla, siis ma olen hale nendega kõndimisel. Oskan seista kontsaakingadega?- Jaa. Oskan kõndida nendega?- Hmmm...Peab Kuldseka pikka koridorit hakkama kasutama harjutamiseks. Mu jalad värisevad, kui ma nendega kõnnin ja see pole ilus vaatepilt.

Aaa...see selleks. Koduskäimise juures oli veel see lisa, et ma pidin oma toa korda tegema ning justkui saatuse poolt määratult külastas meid ka müügiesindaja toluimejaga. Nooo...iseenesest kena ja sõbralik poiss, kuid sellest hoolimata nägi ta nagu pimp välja:D * Vene pimp. Seda järeldasin ma tema rõivastusest, milleks olid terava otsaga kingad ja natukene läikivad hallikat tooni püksid. Ta tutvustas meile 22 000 kroonist tolmuimejat. Ja ta oli meil külas 2 ja pool tundi! Just-just. Emal jäid selle tõttu enamik tegemist vajavad asjad tegemata, mis ei teinud talle just rõõmu, aga ta käitus väga tolerantselt noormehega, sest tal oli tast kahju. Ja pärast sai isa muidugi pähe, et üldse müügiesindaja kõne vastu võttis ja mida kõike veel. Draamat meie peres jagub. Oleme nagu mustlasperekond.
Minu lisa: No kurat! Sellise raha eest tahan mina endale silmaoperatsiooni teha, mitte mingit tolmuimejat (mu madre kaalus küll selle soetamise ideed).
Kuid nagu oli ema esialgne plaan, siis tõmbas too tüüp koridori põranda, elutoa põranda ja diivanid ja raamaturiiulid selle uhke asjandusega üle. Sai vähemasti tolmust lahti.

*****************************

Ma tahan minna homme Sugarisse Michael Jacksoni erist osa võtma!!! Loodan, et õnnestub.

Osaaav

Leidsin toreda lehekülje

Minul kui alkoholi sõbral läheb ikka sellist lehekülge vaja:P

Korralagedus

See sõna iseloomustab minu tundeid. Mul on nii siiber paljudest asjadest hetkel. Kõik on jälle mu mõtetes kuhjunud ning ma olen kaotanud emotsiooni, mida iseloomustab see, et ei Viitsi rõõmu tunda ja see, kui keegi on kuskil õnnelik ning põnevil, siis mul pole Viisakust ega Siirust selle inimesega koos hõisata (va. teatud sündmused teatud raadiuses inimeste puhul). Te ju teate, et ma teen tihti naeratavat nägu paljude inimeste juuresolekul...
Üks näide, kui ma ei viitsinud rõõmustada, oli mul hiljuti õega. Sorry, musi. Ma lõpuks karjusin ta peale, et ta mu rahule jätaks, kuna ta hõiskas ja oli õhinat täis, ma ei mäletagi mille üle. Tema kuulub ka mul eriliste inimeste alla, aga siiski ma kurjustasin temaga, sest ta on mu õde ja pereliikmega on lihtsalt alati hea vaba õiendada. Kõige rohkem ma armastangi kas ema, õe või õemehega raksu minna, sest see on nii ülevoolav tunne, kui nendega taielda, sest see vabastab. Lähedastega kipub mul nii olema. Teistega ma sedasi ei tunne.

Mitte, et ma ütleks, et kõik on sitt ja elu nõme. Ei. Lihtsalt mul pole viimasle ajal tahtmist teha head nägu, isegi mitte viisakusest. Kus on kirjas reegel, et peab tegema?? Mulle üldse need etiketti reeglid ei istu.
See on mööduv faas mul, õnneks. Sest ma ei taha päris nii käituda, et kui kellegil on tore olla ja siis tahab minuga seda tunnet jagada, aga mina suhtun sellesse ükskõikselt...natukene kurb oleks niimoodi ju.......Ja kes siis pärast minu rõõmu minuga jagab?:D


Aga üks uudis, mis mind tõesti naeratama paneb ja vaimustusse viis, on see, et ma sain teada, et mu parim sõbranna on raseeee. Ma juba hüppasin lakke sellest uudisest jms, aga siiski õnnitlen veel kord, ka siin blogis.
PALJU PALJU PALJU PALJU ÕNNE, KALLIS K. Sa ei saanud lihtsalt jätta mind neutraalseks, alati pead ikka naeru suule tooma, eksole. Ka seekord =) Nüüd sul on 2 in 1 :D


Hetkel ma neid asju igatahes mõtlen. Ei tasu kohe tõepähe võtta kõike, mida ma kord mainin. On ju teada selline asi, et tegutsetakse hetke ajevil...;)

Kes teab, see mõistab

*Deathania*-Dancing before twilights ending destiny says:
Kui sina ära sured, siis sulle tuleks kaasa panna Säästukange jms. nagu Vanas-Egiptuseski pandi kõrgematele ülikutele sarkofaagi kaasa asju, mida võib surmajärgses elus vaja minna.



Kellele ma võisin küll midagi sellist öelda? Hmm.
Märksõna on tekstis sees: *Säästukange!


Sedasi öelda on küll kuri, aga siiski ma vahel ütlen selliseid õelaid asju..:/
Kunagi ma tõesti muretsesin selle inimese tõttu, samal ajal, kui teised ütlesid, et pole mõtet, et see ei muuda niikuinii midagi. Nüüd olen ma ise samas seisus, et olen ammu loobunud hoolimast. Olen aru saanud, et see on totaalselt mõttetu selle inimese puhul.

1 2 3 tuhk ja tolm

Ehk siis nagu minule kohane, teen ma alati oma asjad viimasel hetkel. Nii oli ka eile, kui ma hakkasin kell 8 õhtul koos Ollega tuba koristama. Riiulid vajasid korda, sest minu asjad olid kõikjal lohakil (minu asjad: kreemid, ehted jms) ning, kui Olle tahtis midagi oma asjadest võtta, siis tavaliselt kukkus riiulilt midagi ka alla.
Kuid nüüd sai asi vähe organiseeritumaks muudetud.
Ja sellele vaatamata, et enam riiulilt asju alla ei kukku, kui Olle tahab näiteks oma deodoranti võtta, siis ta ikka imestab, miks on mul vaja nii palju asju. Selle peale ma ütlesin, et naistel ongi palju asju. Et ta ei peagi mõistma. Neid kordi on olnud palju, kui küsitakse, et miks mul seda, teist ja kolmandat asja vaja läheb:D Seleta palju tahad, ta ei mõista ikka, sest ta on mees. Ning, kui tuba hakkas ilmet võtma, saime me süüa praetud seeni, mida mu ämm köögis meile tegi. Nagu tasuks tubli töö eest:P


********************

Teadaanne: Ma köhin end hulluks. Just. Seda köha on nii palju, et ma ei jaksa enam köhida, ja see ärritab mind juba.

Killing time

Ma mõtlesin, et ma ei viitsi ega taha enam paks olla. Ma olen teinud endale eesmärgiks 6 kilo alla võtta. Nii, et ma hakkan siia oma tulemustest kirja panema, iga kord, kui olen kilo alla võtnud.
Trenni kõrval pean ma loobuma karastusjookidest ja krõpsudest. Hakake aga mulle virsikuid saatma, mida iga õhtu nosida. Ja siis ma ei söö enam peale 7, ainult reedel või laupäeval luban seda endale.

Positiivne Vapustus

Ma sain super uudise osaliseks. Ma olen tõesti õnnelik ühe inimese üle, no ütleme pigem kahe inimese üle. Pöörane! Imeline! Selline uhke tunne on, nagu tunneks uhkust oma lapse üle:D

Vanad head Iirise ajad

Just praegu tsekkin arvutis pilte, mis on Iirisel tehtud ning tänu sellele tuli mul selline nostalgia peale.

Seal sai veedetud kõvasti aega. Terve augustikuu Iirise peal, va. 2 ööd kodus. See asi käis nii, et hommikul vara koju ja siis pesema, sööma ja siis laevale tagasi.



Meenub, kuidas ma seal täiesti täis olles aluspesus koos mõne tegelasega ujuma läksin Pärnu jõkke (pärast pidi redelist laevale ronima ning see oli kohutavalt raske ning ma hakkasin nutma, et jäängi sinna ja ei saagi välja:D). Ja siis kõndisin alla aluspesu väel suure rahva ette ja otsisin riideid ning siis Relika aka Surm ütles Geisy, sul on tiss väljas, pane sisse tagasi. Ajee:D
Ja kuidas me Krissiga teiste õlusid külmikust pidevalt ära jõime. See on nüüdseks andeks antud. Muidugi praktiliselt alati enne, kui Iirisele läksime, jõime Krissuga Zoopargi all 2 suurt siidrit ära. Ja kuidas me veel seal soolakala õgisime!
Ning üks kord ma viisin isegi Munnu sinna, nii et kui Matid, Laurid jt. magasid, siis mina, Kriss, Munnu ja Pärt olime üleval ning me Munnuga pikalt lolli teksti panime. Ise kõhud kõveras naersime samal ajal. Kalev vist õiendas ka meiega, et ta ei saa magada. Sorry, Bob .Sel õhtul läksid Siim ja Munnu sõnasõtta ka veel. 2 tugevat isiksust noh. Ma imestan, et me laevale hüpates vette ei kukkunud, sest me olime tol õhtul Munnuga 1,5 h 777 joonud. Räme.
Ja siis kui ma pidevalt Pärdi eemale viisin, et Krissis rääkida (Mäletad Kristiina?). Enda arust olin hull asjapulk.

Vähemalt sain ma seal ka ühe kogemuse võrra rikkamaks, mulle tehti kontide praksumist. Nüüd tean seda tunnet ja täitsa tahaks veel.

Kõik need elamused, mis seal oli, olid minu jaoks täis draamat, armumisi, nalja, palju alkoholi jne.

Kindlasti Ollele ja Matile meenub makaroni lugu.



Ja, mis tähtsaim! Seal LAEVAL KOHTASIN MA OLLET

Tänan sind Pärt, et meile seda laeva tutvustasid.

Meenutus sulle Kristiina L., et väärt aegu ikka jagus meil ;)

Trenn ja lõbu käsikäes

Teate, kui mõnus on tantsida Shakira-Whenever, Wherever loo järgi? Proovige järele ;) Mulle igatahes väga meeldib. See on hea tantsulugu. Ainult, et ma eriti ei saa tõmmelda siin Olle toas, sest tal isegi väiksema hüppe peale hakkab tuba värisema ja tal pole ka peeglit toas (peaks muretsema selle siia, mul neid kodus kuhjaga ju).


Miks ma tantsin toas? Noo, esiteks mu sõbranna tuletas mulle seda võimalust meelde, et kui hea trenn see on ja lisaks on see veel niisama tore.
Kui ma veel 12aastane ja sinnakanti olin, siis ma pidevalt tantsisin ja laulsin oma toas muusika järgi. Kujutasin ette, et olen kõva muusik, kes esineb suurele rahvahulgale. Samal ajal vaatasin toa aknast välja, sest seal kujutasin olevat publik. Ja siis tegin tantsukoolis õpitud tantsuliigutusi. See kõik kokku oli lihtsalt praktiline ajaveetmisviis, mis võttis vägagi võhmale.

Sick of it

Vahel lihtsalt nagu tahaks kõik inimesed kukele saata. Ma ei tea miks. Aga no vahel lihtsalt tuleb mulle see tunne peale, kui keegi mu tuttavatest käitub vastikult või vastukarva. No comments anymore. Tahtsin lihtsalt avaldada Oma päevikus oma arvamust.

Asjaga ühel pool

Wolfenstein on nüüd läbi mängitud. Täitsa hea oli.

Kena jutuajamine

Geisy: "Mul on näiteks Gunnar Grapsi:D"
Ruska: "See ka täitsa muhe onu"
Geisy: "Kuulan praegu"
Geisy: "Hull rokipeer"
Ruska: "Haha....peeretab rokki raisk:D"
Geisy: ".D"
Geisy: "Oskaks ma ka nii hästi peeretada:D"
Ruska: "Jah .D"

*Eksklusiivne jutuajamine:P

Garderoobi väljavahetamine

Nonii nonii. Selgituseks siis, et mul on juba villand, kopp ees, siiber, kõrini oma praegusest riietumisstiilist. Ma olen sedasi riietunud umbes 4 aastat. Ma ei taha enam ainult musti värvi riideid kanda ja ekstreemseid. Ma tahan tavalisi riideid.
Vastik on see, et praegusel ajal, kui raha pole, ei saa eriti stiilimuutust suurel määral teha. Ja sedasi pean ma väljas pool oma elementi hakkama saama. Ma ei tunne end enam hästi ja mugavalt oma praeguses stiilis. Sain üle sellest.
Kindlasti üheks uueks poeks Lunapolise asemel saab mul olema Sportland. See peaks heaks näiteks olema.
See tuli mullegi kiiresti, et ma sedasi tahan, aga ju ma kasvasin sellest välja.