...

Just lugesin sellist asja nagu seda on GENFI PROTOKOLL
ehk siis rahvusvaheline leping, mis keelustab mürkgaaside, keemiarelva ja bakterioloogilise relva kasutuse sõjapidamises.

Kui irooniline, et inimesed suutsid teha läbiRääkimisi/suhelda teemadel, et mida kasutada ja mida mitte sõjas (vaid taolisel teemal suudeti olla ühel nõul, nii kurb), aga ei suutnud läbirääkimistega saavutada eesmärki, et sellist asja kui sõda ei tohiks üldse eksisteerida ning tsiviliseeritud inimese kombel ei suudetud võimu nimel loobuda sõjapidamisest. Aga ega tänapäeval tunduvalt hullem polegi. Reaalne näide USA ja Iraagi vahelisest sõjapidamisest ju täitsa olemas meil.

Sel teemal rääkides, siis tundub, et inimkond pole üldse edasi arenenud. Edasi on arenenud tehnoloogia ja seda vaid selle tõttu, et endil mugavam oleks. Tegelikult on inimkond taandarengus, sest puudub empaatiavõime. Näiteks võin tuua lihtsa näite elust. Kasvõi autod, millega me saame kiiremini ühest punktist teise. Laupäeval käisin Tallinnas ning tagasisõites Pärnu tuligi jututeemaks, et inimesed on loonud endale mugavama viisi transportida end ühest kohast teise tänu autodele. Aga tihtipeale ei oska enamik autosid kasutada õigesti. Tee peal oli tohutul hulgal surnud kährikuid. Autoga sõidetakse 80 piirkonnas 100ga, sest mõeldakse, et saab kiiremini koju. Kuid öösel maanteel sõites tuleks arvestada, et loomad hakkavad siis just liikuma, asuvad saagi jahile ning tuleks olla ettevaatlikum. Aga ei, on ju niii kohutav, kui sa peaksid 15 minutit hiljem koju jõudma! Aga ei mõelda ju, et sa võid sedasi tappa looma, kes süüdimatult sulle tee ette võib sattuda. Mõtled vaid kuidas ise hõlpsamini saavutada oma eesmärki. Ehk siis inimesed on nii õelad, omakasupüüdlikud jms, mis näitab empaatiavõime puudumist. Teise olukorda end tihtipeale ei suudeta asetada.




Oih, peaksin praegu selle targutamise asemel ajalooga tegelema:P