Wednesday, September 30, 2009 | By: BloodRayne

Halb mõju

Ma lähen hullult närvi selle Half-Life'i mängimisega. Hakkan vanduma ja siis tõmblen ja siis lõpuks tulevad pisarad:D
Kuna, kui mingi tõsiselt raske osa on, siis ma ei suuda kannatada ...Vot selline hull olen.
Aaga nüüdseks saan ma öelda, et olen pro ikka küll. Kõik Half-Life'i osad on läbitud. Nüüd...polegi enam midagi mängida, sest kõik head mängud on mängitud. Aga nii jällegi saangi teha lõpparve pikalt arvuti ekraani taga passimisega.

3 comments:

Kristiina said...

Mul on praegu täpselt samasugune lugu Rappelziga.
Kuna nüüd on käes juba Dungeoni osad, ehk siis grupitööga raskemate kollide vastu võitlemine, siis igapäevane surm on karanteeritud.
Mis, aga ükspäev juhtus, oli täiesti naeruväärne. Ma kaotasin 30% enda expist, 10-15 korda ära surres. Ja peale seda ma karjusin, laamendasin ja nutsin samamoodi.. Hullemaks tegi veel asja see, kui ma mõtlesin kuidas see võib mõjuda mu lapsele.

BloodRayne said...

Sa äratad minus huvi selle mängu vastu rääkides siin, kuidas sa laamendad ja nutad samamoodi rasketes kohtades:D See tähendab minu jaoks aga, et on vaat väärt mäng.
Aga lapse osas ma ei oska tõesti ise nõu anda. Räägitakse jah igal pool,et oled rase ja püüa olla rahulik, aga rohkemat mina ei tea. Ma olen võhik sel alal (A)
Küsi mult selles osas nõu mingi 5,6,7 a pärast =)

Kristiina said...

Fakt on see, et see energiaolevus su sees tunnetab sinu igat olemise tasandit, samamoodi nagu sa ise.

Ma alati ikka vabandan Inglikese ees, kui olen laamendanud või nutnud. :D