Korralagedus

See sõna iseloomustab minu tundeid. Mul on nii siiber paljudest asjadest hetkel. Kõik on jälle mu mõtetes kuhjunud ning ma olen kaotanud emotsiooni, mida iseloomustab see, et ei Viitsi rõõmu tunda ja see, kui keegi on kuskil õnnelik ning põnevil, siis mul pole Viisakust ega Siirust selle inimesega koos hõisata (va. teatud sündmused teatud raadiuses inimeste puhul). Te ju teate, et ma teen tihti naeratavat nägu paljude inimeste juuresolekul...
Üks näide, kui ma ei viitsinud rõõmustada, oli mul hiljuti õega. Sorry, musi. Ma lõpuks karjusin ta peale, et ta mu rahule jätaks, kuna ta hõiskas ja oli õhinat täis, ma ei mäletagi mille üle. Tema kuulub ka mul eriliste inimeste alla, aga siiski ma kurjustasin temaga, sest ta on mu õde ja pereliikmega on lihtsalt alati hea vaba õiendada. Kõige rohkem ma armastangi kas ema, õe või õemehega raksu minna, sest see on nii ülevoolav tunne, kui nendega taielda, sest see vabastab. Lähedastega kipub mul nii olema. Teistega ma sedasi ei tunne.

Mitte, et ma ütleks, et kõik on sitt ja elu nõme. Ei. Lihtsalt mul pole viimasle ajal tahtmist teha head nägu, isegi mitte viisakusest. Kus on kirjas reegel, et peab tegema?? Mulle üldse need etiketti reeglid ei istu.
See on mööduv faas mul, õnneks. Sest ma ei taha päris nii käituda, et kui kellegil on tore olla ja siis tahab minuga seda tunnet jagada, aga mina suhtun sellesse ükskõikselt...natukene kurb oleks niimoodi ju.......Ja kes siis pärast minu rõõmu minuga jagab?:D


Aga üks uudis, mis mind tõesti naeratama paneb ja vaimustusse viis, on see, et ma sain teada, et mu parim sõbranna on raseeee. Ma juba hüppasin lakke sellest uudisest jms, aga siiski õnnitlen veel kord, ka siin blogis.
PALJU PALJU PALJU PALJU ÕNNE, KALLIS K. Sa ei saanud lihtsalt jätta mind neutraalseks, alati pead ikka naeru suule tooma, eksole. Ka seekord =) Nüüd sul on 2 in 1 :D


Hetkel ma neid asju igatahes mõtlen. Ei tasu kohe tõepähe võtta kõike, mida ma kord mainin. On ju teada selline asi, et tegutsetakse hetke ajevil...;)