Hell yeah

Kell oli umbes 12 ajal, kui ma hakkasin mõistma, et minuga on midagi korrast ära. Mul oli nii palav lihtsalt ja pea ka paks. Pikalt juurdlesin voodis, et mis toimub, kui lõpuks läksin ja võtsin kraadiklaasi, mis näitas 36,8 kraadi (ehk siis tuleb 1 kraadi juurde lisada sellele elektroonilisele kraadiklaasile, mingi jama on sellega). Tegelikult on mul siis 37,8 kraadi, mis on tõusnud.

Oi, kuidas see viis mu tujust ära. Mitte selle tõttu, et praegusel perioodil võib see osutuda väga ohtlikuks, vaid selle tõttu, et nädalavahetus just algas ning ma pean voodis teki all passima ja teed lürpima.

Olle ema soovitas helistada igaks juhuks veel emale, et too äkki teab, mis rohte spetsiaalselt võtta kuna ta töötab mul ju haiglas. Helistasingi. Selle asemel, et mulle tuua mõni roht või asi, kajas mulle vastu tekst, et ta tuleb mulle järele ja ravib õigesti, kuna praegusel ajal on see nii ohtlik ja inimesed surevad sellesse. Ja et neid rohte tohib palavikuga võtta alles siis, kui on 38,5. Et enne seda võtab palavik lihtsalt tuure sisse ja peab laskma sellel omasoodu kujuneda. Mind vihastas välja see kõne kuna ma ei taha koju minna, kuna siin on mul palju mugavam olla :P Aga siiski lähen. Olle saabki minust nädalavahetusel puhata.

Ja mul olid veel plaanid..