Jõuludest

Algasid need meil siis 24ndal ja lõppesid eile. 24ndal sai esialgu Olle peres juures söödud ja siis minu pere juures. 26ndal aga tulid mõned sugulased Tallinnast kohale jõule tähistama. Nüüd on endid korralikult talveks täis nuumatud-ainuke loogiline järeldus ju.
Näiteks kommidega on hetkel selline lugu, et kui ma neid vaatan ja mõtlen, et sööks, siis tulemuseks on see, et ma ikka ei võta kommi, kuna tunnen, et mu kommisöömise taluvuspiir on karmilt ületatud. ....Aga juustu ja küüslauguga täidetud singirulle sööks aga veel! Vaatamata faktile, et olen end ka neist lolliks söönud.

Saan veel väita, et jõulud vist minu elus ei saa kunagi olema täielikult rahulik aeg. Ikka mingi apsakas juhtub. Aga kus sa ikka selle rahulikkusega...täiuslikkust ongi absurdne nõuda.

Rahulikkusest rääkides...võiks arvata, et inimesed on peale suurt söömingut väetis olekus: kõht täis ja ei jaksa ülearulisi liigutusi teha ning et võiks pikutada, aga ei. Kui eile meil vanaisad ja onud lahkuma hakkasid, siis hakati aga teravkeelselt üksteise kallal nö. õrnalt hammustama. Mina ja mu õde muidugi naersime neid, et nad kõik on nagu Toriseja tegelane 7st päkapikust.

Kuid siiski, lõpp hea, kõik hea. (eriti kingitused:P)