Geisy ilukirjandus

Ma mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin, juurdlesin...ning mõtlesin, kuidas ma ikka armastan Ollet. Mõtlesin vigadele, headele asjadele, asjadele mis pole nii head....ja siiski ma sain aru, et armastan teda. Nii väga.
Eriti seda, et ma olen leppinud sellega, milline ta on ja isegi, kui ta pole ideaalne (jh ei ole), siis on ta minu valik. Temaga on mul hea ja turvaline olla. Temaga saan ma olla mina ise ja kuigi ta pole ideaalne selle poolest, et minuga kõike kaasa teha, enamik asjadega nõustuda, on ta seda siiski teinud....protestivalt, vaikselt nõustudes, aga ta on leppinud minuga.
Ei taha midagi ära sõnuda, sest hetkel tuikas pähe, et kui nüüd ma mõtlen kõik enda jaoks heaks ja ilusaks, siis peab ka kohe midagi halba juhtuma. Aga see poleks loogiline. Kuna mu elus on mõlemat, aga siiski ma võin sellest olenemata lubada endale positiivset suhtumist ellu. See ei tähenda mingit muinasjutust elamist, vaid leppimist sellega, et elu polegi täiuslik, aga sa võid võtta sellest parima.

TAHAN LONDONisse

Jah. Nii väga tahan sinna minna. Vaatasin just elu24'st pilte jõululisest Londonist ning süda hakkas kiiremini lööma.
Kunagi 10 aastaselt sai käidud, aga nii kauged reisimälestused püsivad häguselt meeles.

Ning jah, eelistan Londonit Hispaaniale või muule soojale maale. Pariis ja London on minu maitse järgi linnad.

Jõuludest

Algasid need meil siis 24ndal ja lõppesid eile. 24ndal sai esialgu Olle peres juures söödud ja siis minu pere juures. 26ndal aga tulid mõned sugulased Tallinnast kohale jõule tähistama. Nüüd on endid korralikult talveks täis nuumatud-ainuke loogiline järeldus ju.
Näiteks kommidega on hetkel selline lugu, et kui ma neid vaatan ja mõtlen, et sööks, siis tulemuseks on see, et ma ikka ei võta kommi, kuna tunnen, et mu kommisöömise taluvuspiir on karmilt ületatud. ....Aga juustu ja küüslauguga täidetud singirulle sööks aga veel! Vaatamata faktile, et olen end ka neist lolliks söönud.

Saan veel väita, et jõulud vist minu elus ei saa kunagi olema täielikult rahulik aeg. Ikka mingi apsakas juhtub. Aga kus sa ikka selle rahulikkusega...täiuslikkust ongi absurdne nõuda.

Rahulikkusest rääkides...võiks arvata, et inimesed on peale suurt söömingut väetis olekus: kõht täis ja ei jaksa ülearulisi liigutusi teha ning et võiks pikutada, aga ei. Kui eile meil vanaisad ja onud lahkuma hakkasid, siis hakati aga teravkeelselt üksteise kallal nö. õrnalt hammustama. Mina ja mu õde muidugi naersime neid, et nad kõik on nagu Toriseja tegelane 7st päkapikust.

Kuid siiski, lõpp hea, kõik hea. (eriti kingitused:P)

Häid Pühi!/Ilusaid ja rahulikke jõule!

Enne Jõule

Ausalt öeldes olen ma omadega veidi läbi, kuna mu ema väntsutab mind nii ära nende linnas käikudega. On vaja kinke kõigile ja see võtab kõvasti aega. Lisaks isa sünnipäev on juba homme. Siis tuli tuua kuusk, ära ehtida. Siis tuli jõulutoitu osta. See kõik on väsitav. Meie pere igatahes tegutseb ühisel rindel, et valmis olla jõuludeks ja see on samas hea ju, kuna veedetakse vähemasti koos aega.
Aga ega asi sellega ei piirdu, sest enne, kui rahulikult maha saad istuda, tuleb toidud valmis teha.

Oh oleks juba jõulud ja saaks raske töö vilju nautida.



Samuti tegime me ka väikese heateo loomadele, kes elavad loomadevarjupaigas. Kuna meil jäi palju saia-ja leivakuivikuid üle, viisime me suure prügikotitäie loomadevarjupaika. Emal läks süda nii häredaks, et ei tahtnud ise algul autost väljagi tulla, et palus mul üksi need kohale toimetada, aga ma siiski sain ta nõusse oma lohutava jutuga. Kuid ema tundis, et sellest jääb väheks, seega ostis ta Säästumarketist ka kassidele süüa. Ostis krõbinaid nii seenioritele kui ka juunioritele.
Vähemasti jõuluajaks midagigi.

Kristiinale pilte Lumisest hoovist

Knock-knock. Who's there? It's holiday!

Nüüd on ametlikult alanud 3-nädalane vaheaeg. Kõige meeldivam vaheaeg üldse, sest on oodata jõule kui ka sünnipäevi. Eriti minu 18-aastaseks saamise sünnipäeva. Ja ka kinke. Vaat kui tore siis.

Igatsus

Ma ikka vahepeal olen mõelnud näitlemisest. Kunagi sai enam-vähem paar aastat näiteringis käidud ja mõne esinemisegi tehtud. Nüüd kahetsen, et ära tulin. Kahetsen üldse, et ma ei suuda keskenduda millegile pikemat aega. Vahel on tunne, et olen raisku lasknud oma 'parimad aastad'. Seega lause, et ala kahetse seda, mis oled tegemata jätnud, mitte seda, mis on tehutd- on üsnagi tõene.
Aga mul on veel mõned plaanid seoses jutu pointiga. Eks näis, mis välja kukub.

Olgem tähelepanelikumad

Nüüd külmade ilmade saabudes võiks meeles pidada üht pisiasja, et meil on üsna palju kodutuid loomi tänavatel hulkumas, kes tahavad ka külmade ilmade tulekuga kuhugile soojemasse kohta peitu pugeda. Nendeks on kassid, kes võivad otsida sooja näiteks sinu auto kapoti all. Et enne, kui sa autole hääled sisse paned, võiksid igaks juhuks kontrollida oma auto mootoriruumi.

Harry Potteri saagad

Need ületavad Twilighti saagad:D Kohe kindlasti.
Lõpetasin just Harry Potteri 6nda osa vaatamise. Järele on jäänud viimane 7. osa. Ootan suure huviga seda viimast osa. HP on liiga hea, et tõsi olla (üsna loogiline ja õige lause ju, sest see polegi tõsi ju). Aga see maailm võiks olla tõsi, minu jaoks. Kõik selles maailmas toimunu ja olev. Oleks see vast elu.

Halleluuja

Ma olen igati rahul, et õues on külm ja näpistab, sest see-eest on lumi maas. Ma tunnen end nagu elaks muinasjutu maal sedasi, kui lumevaip maad katab. Veel maagilisem on minu jaoks kõndida õues, kui lund sajab nii, et see segab su vaatevälja.
Samuti tekitab lumi tunde nagu kõik inimesed oleks ühendatud. Et see liidab meid, kuna katab suure osa maast ning me paljud puutume kokku sellega. Tekitab koduse ja hubase tunde.
Ka pole välistatud fakt, et lumekatte all olevad puud, majad tunduvad ilusamad. Prügigi on enam-vähem peidus:P

Võimatu

Praegu olen ma seisus, kus ma tunnen, et ma olen nii võimatu ja tahumatu inimene teatud koha pealt. Siiani ei õpi ma vigadest. Kuigi peaks, vägagi. Ma tean, et peaks, aga näed sa, ikka kirjutan siia blogisse, kuidas ma mõistan asja pahupoolt, aga siiski ei liiguta lillegi selle jaoks, et muuta olukord paremaks. Seda iseloomustab igati hästi sõna v õ i m a t u.

Palju õnne!

Eile sai mu õde 20-aastaseks. Nii imelik kui see minu jaoks ka pole. Aga mul on mälus ikka veel see hetk, kui me laulsime ta voodi ümber ja õnnitlesime, kui ta alles 17 sai. Ja üsna pea pole ka mina enam 17. Aeg lendab kiiremini kui ma arvatagi oskan.
Vahepeal ma ikka igatsen neid aegu, kui õega nooremad olime ja tihti koos kuskil käisime. Tegelikult kui aus olla, siis päris hea on omada õde! Just paar aastat vanemat.

Näiteks 1 seik, kus me teineteisele eriti kiivalt oma õe-armastust välja näitasime oli Prantsusmaal trippides. Ma mulisesin nii palju, et see käis mu õele üsnagi närvidele ning ta küünistas mind oma kulliküüntega nii, et kui me Eestisse naasime, siis mu vasak käsi oli täis verevalumeid ja kriime (nagu oleks hakkinud oma kätt noaga).

Või siis, kui ma olin auväärne fänn bändile nimega US5. Kuid ükskord me läksime õega nii tülli, et ta tuli minu tuppa ja kiskus plakatid maha, mille peale mina läksin talle kallale ja tõmbasin juustest ja värki ning tema vastas samaga. Selle peale muidugi tulid sõbrad appi ning hoidsid meid kinni, aga me tõmblesime isegi nende haardes olles nagu filmideski nähes, kuidas 2 tüüpi lahutatakse, et nad teineteist täiesti maatasa ei teeks.

Ja ka need hetked, kui õde tahtis mulle kallale tulla ja ma alati oma tuppa jooksin ning siis käis mingi müts vastu mu ust ja hiljem avastades sain aru, et viskas jalatsiga minu ust. Selle peale viskasin mina omakorda tema ust millegagi ja nii me käisime üksteise uste taga laamendamas.

Aga lõppkokkuvõttes on ta alati mind aidanud, ka kaitsnud, oleme ühisrinnet teinud sugulaste vastu, olen pidanud kuulama tema poiste jutte (ta jõudis sellisesse vanusesse, aga mina veel polnud, seega üritasin hakkama saada), koos saab ka vanemaid taga räägitud jnejne. Ei oskagi tahta paremat õde.

Klibin-klõbin

Sain ka endale lõpuks geelküüned. Ja mis kõige parem? Esimene kord Tasuta! Täitsa meeldivad. Kannan mõnda aega ja vaatan, kuidas istuvad ja kas harjub ära - ehk siis hakkan edaspidi rahagi selle alla panema.

Raskeim osa läbitud

Kraadisin just ja näitas 36,4. Väga hea uudis. Olen saanud terveks enam-vähem. Välja arvatud nohu, mis mul ninast vahetpidamata voolab ning köhahood. Aga see-eest palavikku pole!

Kaasa aitasid köhatabletid ja päevas vähemalt 12 tassitäit vitamiinimahla joomist. Mahl koosnes astelpajudest ja mustsõstardest. Samuti sai natukene joodud ka soodaga piima.

Homme küll veel kooli ei lasta, aga küll lastakse loom puurist välja juba teisipäeval.

Olles haige

Palavikus olles on üsna tüütu olla. Kipub minema igavaks. Midagi erilist teha ei saa.

Vähemasti on mul unenäod, mis mind veidigi lõbustavad.

Hell yeah

Kell oli umbes 12 ajal, kui ma hakkasin mõistma, et minuga on midagi korrast ära. Mul oli nii palav lihtsalt ja pea ka paks. Pikalt juurdlesin voodis, et mis toimub, kui lõpuks läksin ja võtsin kraadiklaasi, mis näitas 36,8 kraadi (ehk siis tuleb 1 kraadi juurde lisada sellele elektroonilisele kraadiklaasile, mingi jama on sellega). Tegelikult on mul siis 37,8 kraadi, mis on tõusnud.

Oi, kuidas see viis mu tujust ära. Mitte selle tõttu, et praegusel perioodil võib see osutuda väga ohtlikuks, vaid selle tõttu, et nädalavahetus just algas ning ma pean voodis teki all passima ja teed lürpima.

Olle ema soovitas helistada igaks juhuks veel emale, et too äkki teab, mis rohte spetsiaalselt võtta kuna ta töötab mul ju haiglas. Helistasingi. Selle asemel, et mulle tuua mõni roht või asi, kajas mulle vastu tekst, et ta tuleb mulle järele ja ravib õigesti, kuna praegusel ajal on see nii ohtlik ja inimesed surevad sellesse. Ja et neid rohte tohib palavikuga võtta alles siis, kui on 38,5. Et enne seda võtab palavik lihtsalt tuure sisse ja peab laskma sellel omasoodu kujuneda. Mind vihastas välja see kõne kuna ma ei taha koju minna, kuna siin on mul palju mugavam olla :P Aga siiski lähen. Olle saabki minust nädalavahetusel puhata.

Ja mul olid veel plaanid..

Tahan

Olles city24.ee leheküljel, leidsin ma korteri, kus on selline köök. Siinsamas Kuldses kodus. Ma lihtsalt pidin selle köögi enda kausta jäädvustama, sest see oli justkui armastus-esimesest-silmapilgust!
Lähitulevikus taotlen ma kindlasti korterit, kus oleks sellisest puidust köögimööbel. Mu ema on veel hullem sellise puidu fanatt. Eelmine aasta sai ostetud mulle voodi, kummut, suur kapp, õele laud ja riiul ning suurde tuppa suur raamaturiiul-kõik need olid samast puidust.
Mulle on ka see väike pisik sisse roninud.

Mati Unt "Sügisball"

Lugesin väga omanäolise raamatu läbi. Väikene nö. võpatus käis mõttest läbi, et mis kuradi raamat see veel on. Aga harjusin ära edasi lugedes.

Minu enda sõnad selle raamatu kohta on, et see on: julgesti kirjutatud, tänapäevaste slängidega, otsekohene ja see kuidas autor suutis kujutada midagi silmale märkamatut nii huvitavalt ja kaasa kiskuvalt. No mitte just silmale märkamatut, aga ...oodake...ma kohe seletan..

Tekst raamatust:
Ometi armastas Eero vaadata monstrumeid, mida ta igal hommikul muutumatult oma vaateväljalt leidis. Ta tundis nende vastu teatud leebust siis, kui võttis neid lihtsalt kui nimetuid suuri objekte erinevas valguses ja erineva ilmaga. Inimlik oli ju kõrvaldatud, individuaalne ei seganud, maitsetel polnud rolli, jäi ainult puhas vorm. Suured nelinurksed kastid väljadel, suured monumentaalskulptuurid. Eero ei kuulunud antiurbanistide hulka. Ta ei ihalenud paretele tagasi. Ta leidis linnaosast meeleolusid ja saladusi. Ta jälgis varjumängu ärkamist ja suremist paneelide krobelistel seintel. Ta leidis, et kosmos reedab kaudselt ennast ka siin, on leebe kõige labasema faktuuri vastu. Eero ei põlastanud linna kui niisugust. Ta leidis linnas oma veetlevalt ängistava rütmi, oma ahistava võimsa pinge, oma mõrkjad rõõmud. Eks see olnud ju ka maailm? Käidi Egiptuses püramiide vaatamas, vaadati Eiffeli torni-ometi sai ka siin linnas elamusi. Oli tarvis veidigi tundlik olla, natukenegi end avada sellele maailmale, mis sind ümrbitses. Oli tarvis aknale minna. Paneelid pimestasid Eerot kuumal suvepäeval, olid kui Sahara valged kõrbelinnad.....Õhtuti paneelid närbusid, kuid pakkusid ka siis huvitavaid tonaalsuse-elamusi. Vahel paistis majadele otspäike, aga maja taga oli taevas tõusvast äikesepilvest must. Maja oli siis nagu lootusesaar hävingu ja kaose ees. Vahel loojangutunnil hirmutas maja must siluett oma urbanistliku jõhkrusega, tekitas ülevaid, ent kurbi mõtteid.

Elu toimus/toimub siis Mustamäel selles raamatus. Kirjeldab Mustamäe arhitektuurilisi väärtusi ja lisab sinna müstikat. Osavalt kirjutatud. Silmale märkamatu all mõtlesin, et meie eludes on asju, millele me tähelepanu ei pööra, sest igaüks ajab oma rida. Aga kui sedasi läheneda valdkondadele (nagu raamatuski see kirjeldus...nagu eeltooduna oli kirjeldatud arhitektuuri, ehitisi) ...nii saab ka luuletaja või baaritöötaja läheneda oma sõnadega millegile, mis meid ei puuduta, siis võib see täitsa huvitavaks osutuda.
Julguse kohta toon ka ühe näite raamatust:

Theo mõtles, et ta oleks justkui korraga intellektuaal ja hooramees, või justkui pole ta kumbagi.

Ta oli läinud pisikohvikusse ja tulnud kahe naisega siia. Kas ta tegi mõlemale keppi või mitte, ja kui tegi, siis mitu korda, seda ta ei mäletanud.

Üleüldse täitsa erinevaid seletusi on võetud igast eluvaldkonnast selles raamatus.

Paar head seika veel (minu1 favoriite):

Tegelikult ei mõelnud ta üldse suurt selle maailma peale. Ta ei pidanud ennast otsutajaks. Ta ei võtnud maailma kohta ilmaasjata suud täis, sest teadis, et maailmast õieti midagi ei tea. Ta ei kasutanud seda maailma oma viha söötmiseks.

jnejne.



Minu soovitus? Tasub lugeda!

Viljakas mõtlemine,niivõrd-kuivõrd

Viimased paar päeva on tublisti mu hinge närinud. Ma olen rahutu ja mõtlen liiga palju igasugustele asjadele, mis mind lõpuks morjendavad. Ja kui üritan mitte mõelda tuska tegevatele asjadele või headest asjadest, siis ikka suudan head mõtted halbade mõtetega ära solkida. Võimatu. Peaks katsetama feng shuid enda peal :D või midaiganes, mis puhastaksid mu aju. Ajupesu..
Näiteks eile öösel, läksin kella veerand 1 ajal magama, aga tänu painavatele mõtetele suutsin ma voodis niisama passida oma poolteist tundi enne kui uinusin. Jeesh, eriti ebameeldiv aeg ju, järgmine päev koolipäev ja puha ja ei saa korralikult välja magadagi.
Oleks siis mingi geeniuste teema, et a'la oled kirjanik, luuletaja või muusik või mingi loovjuht, et palju ideid tuleb vastu ööd, mis ei lase magama jääda. Mis tahavad, et nad üles kirjutatakse. Aga ei.
Kindlasti on see mööduv faas. Nii et, tuleb vist kannatust varuda.

Riietefanatt nagu ma olen

Leidsin uue koha, kust endale midagi jälle soetada.

Mõttes on siis valida selliste hulgast: (vastupandamatu...)

Musi saabus

Minu kulla.kallis pusa saabus üle 7 maa ja mere tagant. Lõpuks. Üle jääb vaid tasuda pusa eest ja Cargo ehk siis kokku 700 krooni.

Kuid on üks väikene probleem. Mul pole hetkel raha, et seda ära maksta. Niuuks. Loodan, et kuskilt mulle kukub see ilus ümmargune summa sülle. Võiks ju.
Ja kui tõesti muud üle ei jää, siis tuleb oma kallile mehele öelda, et maksku ära, siis on tema sünnipäevakink mulle tehtud :D

Eks näis, mis juhtub peale palgapäeva. Kuid maksku mis maksab, selle pusa ma endale selga panen.

Paus

Järjekordne mäng on mul läbi tehtud.
GTA 4 on selleks mänguks.
Ja nüüd tõesõnu, pole mul rohkem midagi mängida. Pole mingit kütkestavat mängu, mis mind oma rüppe haaraks.

Peab ütlema mõneks ajaks Hüvasti mängudele.

Neid ma vajan:

Sauna, palju östrogeeni, Medley'st ja pokkerimängu.

Tervislikuma toitumise poole viljeledes...

Millegi pärast on mul suur söögiisu kadunud. Ei tea, miks. Enamjaolt järan porganeid agaralt. Vahel pistan nahka ka ühe võileiva või siis teostan ühe toidukorra päevas.

Mu enda teooria on selline: Olen niigi üleliia söönud, et nüüd organism võtab mu rasvavarudest vajalikke aineid. Haha.

Mul on see nii, et lähen külmkapi juurde ning avan selle ja mõtlen, mida süüa. Kuid mõtlemiseks see jääbki ning ma sulgen külmiku ukse ilma, et oleks toitu sealt võtnud. Lihtsalt pole isu millegi järele.

Pole lugu ega ma näljutama küll ei hakka end. Organismi vussi ma nüüd ka ei keera :) Aga tore just, et ma ei kiimle toidu järele. Ennem kiimlen muu järele.

Samuti ma olen harjutanud end jooma teed ilma suhkruta. Kohviga ma sinnamaani ei küündi, sest kohv on selleks liiga mõru, isegi piimaga jah.

Ümber palava pudru

Suvel sai planeeritud, et sünnipäevakingiks saan ma tatoveeringu raha. Et siis peale oma sünnipäeva, kui raha ilusti käes, lähen tegema. Aaga...toimusid muudatused. Peab ikka suvesse selle edasi lükkama. Ma saan hoopis "kingiks" kirjanduse eksamiks valmistumise kursuse. Mul pole absoluutselt mingeid komplikatsioone sellega. Ma käin siis 3 kursusel. Näiteks see kirjanduse kursus maksab üle 2ooo krooni. Mõelge ise siis...kui sedasi maksad veel 3 kursuse eest. Põhimõtteliselt mu ema kogu vaba raha läheb eksami kursuste ja igasuguste abimaterjalide ostmise alla.
Kuid ma Tean, et see eufooria, mis mind tabab peale eksamite sooritamist, on seda kõike pingutamist ja raha kulutamist väärt.

Ma olen positiivselt meelestatud teadmisega, et need kõik eksamid, mis võtan, on täiesti teostatavad. Tuleb vaid õppida ja mulle täitsa meeldib ajalugu endale selgeks teha. Mingi kihk on mul ajaloo õppimisel peal.
Teiste jaoks võib-olla kõige kergem, aga minu jaoks kõige raskem, on kirjanduse eksam. Ma olen päris mitu head kirjandit oma elu jooksul kirjutanud. Kuid viimasel ajal jääb nagu vajaka. Ma muudan oma kirjandi nii kuradi keeruliseks. Ja sellest ka tingitud mitte kõige paremad hinded...Mul see probleem, et kui ei tule enam pähe, millest kirjutada, siis hakkan segast teksti kirjutama, et saada 3 leheküljetäit teksti ja see tõmbab punktisumma alla. Ja loogiline mõtlemine pole mul ju parim omadus. Lugedes teiste kirjandeid, taban kohe ära, et need on lihtsad, loogilised ja samas head kirjandid. Minul see puudub, a no loodan, et see kursus aitab.

Ma tean, et patran ühe ja sama teema ümber, aga see on hetkel kõige tähtsam teema minu elus.

Ja siiani mõtlen, kui sürrrealistlik on see, et sügisest olen ma juba ülikoolis. Kuskil teises linnas, kaugel kodust ja lähedastest :(

Will I ?

Idee poolest meeldivad väga, kuid need näevad kuidagi kalgid välja. Lack of cuteness.

Energia kaob kui vits vette

Täitsa õige ta on. Mul on tohutult palju õppimist. Lisaks sellele, mis koolis vaja teha, õpin ma spetsiaalsetel kursustel bioloogia ja keemia eksamiks ning täna avanes kooli poolt veel ajaloo riigieksami materjal, mida on Vastuoluliselt palju!!!
Näiteks täna täitsin ma täitsa 2 h ühiskonnaõpetuse koduse kontrolltöö lehte. Kui juba kooli materjalidega on sedasi tükk tegemist, siis mõelge ise...

On ju teada sellised laused, et õpi, sa saad hakkama, et viimane aasta, pinguta, ainukordne võimalus elus, sellest sõltub su tulevik jne!
Ehk siis kaotan ühe aasta oma elust tampides endale pähe igasugu fakte ja teadmisi, et pääseda edasi ülikooli. Kõik ressurssid lähevad riigieksamiteks õppimise peale. Mõnes mõttes kurb mõelda, et see vahemik su elus, see aasta kulub mingi närvesööva ja stressirohke asja peale. See viimane aasta võib-olla lühike, et riigieksamiteks nö. kvalifitseeritud olla, aga see-eest laastav tervisele. Ei saa lõbutseda (vähemasti mina ei saa) teadmisega, et iga sekundi võiks kasutada ju õppimisele...

Ed Hardy kätte toimetatud

Sain oma rõivaeseme kätte, mille tellisin.
See valge pluus-kleit. Aga ohei! Kaugel sellest...see on täiesti tavalises särgi suuruses! Mu tuttav sai oma pluusi kätte (mis Pidi ka üle puusade vabalt ulatuma), selletõttu ma küsisin vahendajalt üle, et ega minu tellitu tegelikult nii lühike pole ja mulle vastati selge sõnaga, et eiii, et mul kindlasti nii pikk nagu pildil paistab. Kuigi imelik on selle juures veel see, et isegi väga peenikestele see minu tellitud pluus ei ulatuks üle puusade.
Samuti vastati mulle, et see on pusa materjalist...kuigi tegelik materjal on tavapärase särgi riidest.
1 vingumine veel, ehk siis ma tellisin L'i, aga sain XL'i, aga XL on sama väike kui S suurus :D Üritan nüüd oma sõbrannega ära vahetada pluusid, sest tal parem materjal, mis mulle istub.

Aga ega ma ei imesta kuna need Guccid, Armanid, kaasaarvatud minu Ed Hardy ongi ju anorektikutele mõeldud.

Aga vaatamata sellele, et komplikatsioon tekkis seoses Ed Hardyga, tellisin ma 10 minutit tagasi uue pluusi endale! http://fotoalbum.ee/photos/LiisiLy/57430465
Liiga hea stiil lihtsalt.

Isade of the päev

Ega see päev ausaltöeldes midagi erilist endast ei kujutanudki. Lihtsalt vaid pisifakti, et ma võtsin end kätte ja meisterdasin isale koogi.
Kahjuks ma pilti ei teinud 'hundiroast'.
Väga lihtne kook igatahes. Ja ülimalt maitsev! Algul segad miksriga 5 muna, paki vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut ära (tavalist suhkrut paned ka 5 teelusikatäit), mis Peaks! võtma aega umbes 10 minutit. Siis on ilusti valge ja mõnus (tõeline spetsialisti tekst mul, valge ja mõnus:D).
Pärast seda paned 6 supi lusikatäit jahu väiksele sõelale ja siis raputad seda vähehaaval miksriga segatule. Ei tohi liiga kiiresti jahu sinna sisse segada kuna muidu vajub see kõik põhja, sest see taigen on üsna õhuke (see on tordi põhi vms).
Pääle jahu lisamist võib selle taigna siis tordivormile valada ning panna ahju. Ahi peaks olema 200 kraadi. Ning 30 min peaks see seal küpsema.
Peale 30 mintsa võid välja võtta ning jahtuma panna. Peale jahtumist lõikad noaga keskelt pooleks ( ma ei mõtle, et pealt lõigates keskelt, vaid äärest..). Ning kui poolitus on tehtud, siis immutad mõlemad osad piimaga ära (piima on samuti lisatud natukene vanillisuhkrut). Ja tagatipuks määrid keskele näiteks mustsõstra moosi ning siis vahukoort. Kui keskel on see kõik sooritatud, paned pealmise osa peale tagasi ning valad ka selle vahukoorega üle.
Viimane pingutus on šokolaadi tükkide peale raputamine.
Ja las ta natukene seisab siis külmkapis ....

Kui suudate sellise asja ise teha, siis te ei kahetse! :)

Ma tean, et segane tekst mul, aga ma ei oska selgemalt.

Kui mul kodus see kook lauale pandi, siis sain kohe veidi negatiivset vastukaja oma õe mehelt. Ta ütles, et talle vahukoor ei maitse. Seepeale ma ütlesin, et kui ta ei maitse, siis ma solvum (NOT!). Seega ta võttis ühe tüki...ja seejärel ka teise:D

See kook oli ainukene üks hästi välja kukkunud asi tänase päeva juures. Kuna...me suutsime perega kraaklema minna, mis on nii igapäevane. Ning ma pidin oma keemiat tegema, mis mul energia kõik ära võttis.

Lugege terviseks

Mulle näidati initsiatiivi üles, et ma ikka siia midagi täpsustavamat kribaks ja seda ma siis teengi. Kuigi mul on kehv mälu, sest ma ei mäleta enam, mida ma olen viimasel ajal teinud. Sellest võib välja lugeda, et mitte midagi asjalikku :D

Ja ma nõustun, ma polegi midagi erilist teinud. Peale lihtsalt olemise. Lihtsalt olemise all mõtlen ma natukene joomist (kuigi võiks juba öelda, et ma olen varsti karsklane sellises tempos jätkates).

Mõtlen noortekeskuses aja veetmist. Ja kui aus olla, siis ma tunnen, et ma raiskan oma aega seal veetes. Selletõttu, et mul pole seal midagi tarka teha. Passin niisama. Jube tühi tunne...Ja inimesed, kes seal on, enamik...nooh pole minu 'cup of tee'.
Mina vajan selliseid, kellega saab kõigest vabalt rääkida. Sellised, kes ei vaata viltu, kui sa valesti midagi ütled. Sellised : ( näiteks istusime sõbrannadega üks päev ja napsutasime natukene ning meie jututeema oli taoline: mina hakkasin rääkima, et tahan eemaldada endal sünnimärke, aga ei tea kas ikka tasub...teine rääkis, et tal eemaldatud ja et talle näideti neid nahatükke, mis tal eemaldati-igatahes kirjeldas seda protsessi ja siis selle peale mina ütlesin, et kohtingule minnes räägi seda kindlasti oma kutile, siis su šansid on kindlasti tugevad ning selle peale hakkas Munnu oma tupeseenest rääkima) Vot! Sellised, kellega saan rääkida kõige ajuvabamast teemast/lollimast/rõvedamast, niisama olmeteemadel targutada ja millest kõigest veel!
Aga on inimesi minu tutvusringkonnas, kes võivad panna su tundma, et pead hull autoriteet välja paistma. Paratamatult tunnen selliseid.
Väikene ülevaade siis minu arvamusest inimeste valdkonnas.

Ning neile inimestele, kes on leppinud minuga sellisena nagu olen -neid ma selle poolest tõesti ARMASTAN SITAKS. Armastan kogu südamest Munnut, Krissi ja Ruskat. Tükikesed minust. Need on inimesed, kes on minu inimesed. Nii hea on sellist asja öelda praegu :) Seda, et nad mul olemas on..



Aga midagi tarka siiski olen ka teinud. Alustasin õppimisega eksamiteks. Olen Pärnu Kolledžis kursusel kirjas, kus saan abi keemia riigieksami sooritamise jaoks.
Samuti käin juba bioloogia abiõpetaja juures. 87 krooni kuus! Täitsa hea number ju, kui võtta arvesse 4 korda kuus ilmumist abiõpetaja juurde ning poolteist tundi iga kord asjatada seal.
Selliseid asju küll teen, aga koolis ikka ei käi korralikult.


Samuti pole ma ka oma mänguhimulisusest lahti saanud. Olen suuur sõber GTA 4'ga.


Ja see ongi enam-vähem kõik.

Tsau!

Mul läheb üle kivide ja kändude :)
Mõtlesin, et hoian kursis enda tegemistega...

M: Tanksaapad!

MÜÜA 600 krooniga
Jalanumbritele 42 ja 43

Aww :)

Ega Olle ju eriti sellisest puust pole, et pidevalt armsaid asju ütleks, kuid need korrad, kui ta ütleb, siis see tõesti mõjub mulle laastavalt, hääs mõttes ikka.
See tekst on lihtsalt üks kirjavahetus, mis toimus nüüdseks üsna ammu aeg tagasi.

Eksamid on teema ;)

Kuigi eksamiteni on aega veel natukene, olen ma registreeritud Noorte Teaduskeskuse Abiks keemia riigieksami kursusele. Vaat kus lops.
Mul endal sai keemia 11nda klassiga läbi, aga kuna mu ema tahab mulle parimat, siis pani mind kirja sinna kursusele....Pärnu Kolledži mingi värk on see igatahes. Ja nüüd pean ma ka kooliväliselt kontrolltöid tegema. Ajee. Esimene esitamistähtaeg juba 30.okt.

How about that :)

Millest juttu siis ?

Ikka Joomisest:D
Eile ostis rahaboss Allu meile igasugust kanget kraami ning me suundusime seda hr. Genitaaleni juurde lahendama. Tümps käis autos nii kõvasti, et tagumistel istmetel olijad said mõnusat massaaži.
Ma jõin peaaegu üksi terve arbuusimaitselise Viru Valge viina ära, kuna see ei olnud üldse vastuolulise maitsega, aga pärast andis ikka tunda. Ja sealt edasi suundusime me Beach Clubi. Mr. Allu tahtis meile limusiini sebida, et sõita Beach Clubi, kuid võite ise arvata, miks see plaan teostust ei leidnud. Lõpuks saime mitmekohalise takso. Jõudsime umbes südaööl sinna ja ikka oli pikk järjekord ukse taga.
Täitsa muhe oli see klubvärk. Ja Olle veel ütles, et tema ei tõsta oma jalga eales klubisse. Kuid nagu aru saada, siis see ta põhimõte vedas alt.
Lisaks viinale suutsin ma juua veel muud kraami, mis rikkus ikka korralikult tänase hommiku mul ära.
1 asi mulle ei istunud kohe üldse seal Beach Clubis: garderoobi teema. Andsin oma asjad sinna hoiule ja see noor poiss, kes seal töötas viskas mu asjad suvaliselt Kuhugile ning ütles, et pärast otsigu ise üles. Aga ega ma ei rahuldunud sellega, sest ma tean omast kogemusest, kuidas asjad seal lihtsalt ära kaovad (töötasin ise ka ju Sunsetis garderoobis). Lõpuks ma segasin tema tööd sedasi, et tegin Geisy-invasiooni ning pääsesin tema lahkel loal garderoobi ning suutsin oma asjad turvalisemalt ära paigutada. Aii, kuidas see võis teda häirida.

* Üks vildakas lugu ka siis: hr. Genitaalen helistas Sinisele-Liinale, et see mulle naisteasju tooks. Mwuahahaa.

Aga kuna me Ollega erilise vastupidavusega pole, siis läksime klubist minema peale DubFX'i esinemist. Läksime jalgsi.....sõime Bravo burgerit ja ostsime tanklast nänni ja kõndisime ja kõndisime ja kõndisime..........


***************************

Nüüd aga mängin natukene ja õhtul tulge Noortekasse Olle jazzbändi kuulama! Olle näeb NII SEKSIKAS VÄLJA. Sai isalt mustad püksid, et pidulikum välja näha ning need istuvad talle valatult! Ta pepu on niii ahvatlev! Lööks hambad sisse.

Tellisin siis natukene asju ja kavatsen tellida veel:

Melanhooliatalgud on alanud!

Üks suur must pilv on mu pea kohal. Ja selginemist ka pole näha. Niuuks.

10.10

Kena number. Ja üsnagi kena päev ka.

Üle pika aja olin ma terve päeva vältel hõivatud. Ma pidin oma pohmellis ema abistama. Pohmelli ajal on ta veel nõudlikum kui tavaliselt...niiet mõelge ise.
Peale selle oli veel vaja teist päeva järjest linnas rallitada, mis läks täiesti asja ette.
Ning lisaks sellele toimus veel 2 sünnipäeva, 2 in 1.
Ja tagatipuks toimus õhtul noortekeskuses Chalice'i kontsert. Selle ürituse iseloomustuseks sobiv lause oleks: " Ei pidanud pettuma!" Jah, tema esinemise ajal sai palju naerda. Vägagi korda läinud esinemine tema poolt siis.
Ja kõige krooniks, peale kontserti tulime rahvaga koju, kus sai veidikene joodud. Kuid tunnistan, meelelolu selleks polnud, pigem oli uni ja nälg. Ise lubasin veel aktiivne kaaslane olla :P

Lühikokkuvõte siis selline. Võta heaks Kriss, minu päevakava enam-vähem avalikustatud. Keep in touch.

Näpud villis

Näpud jah villis. Olen mitu tundi kitarri mänginud ja nüüd näpuotsadele tulnud villud. It's naaiz :P


********************

Tulge tsekkima sel laupäeval kella 8'st algavat üritust, kus esineb Chalice ning soojendusbändiks on Maux Zaks & The Cocks ! !

http://www.vabaajakeskus.ee/

Indrek Galentin

Heameelega läheks Indrek Galentini juurde ja teeks aktifotosid endast ja Ollest. Kuigi mu intuitsioon ütleb selgelt, et Olle sellega ei nõustuks:D
Ma olen vaadanud tema tehtud pilte ja täitsa head on. Paneks magamistoa seinale üles voodi kohale. Siis oleks happy happy joy joy.

Oleks siis raha ...

Ulalala

http://www.parnupostimees.ee/?id=171426

3. oktoober

Eile käisin Noortekas Põhjamaade Hirmu kuulamas, vaatamas ning täitsa meeldis. Hea kaasa elada selle muusika saatel. Algul oli seis üsna niru, et rahvast nagu polnud, aga siis mingi kell oli juba täitsa normaalne hulk inimesi kohal. Kuid siiski Liiga vähe, et maksta bändile tema tahetud summa.

Ja peale seda me läksime teise Kuldseka sünnipäevale. Sain seal üle pika aja täis jääda, haa. Täitsa lõõgastav oli. Põhiline aeg möödus mul küll köögis rahvaga rääkides. Seal oli lihtsalt kõik käepärast: rumm, klaasid ja särki-värki.

Ja nii ma suutsingi Seal Köögis veeta pea 6 tundi kokku rääkides. Ja, kui ülejäänud rahvas unele läks, siis ma mulisesin pikalt edasi veel Siimu ja Alluga. Jutuajamine oli päris koomiline kui nüüd järele mõelda x) Ja lõpuks väsis ka Siim ära ning me aga suutsime Alluga ikka veel edasi muliseda. Ma parem ei maini, mis teemat, sest see ajab mind ise naerma praegu.
Ja kui me Alluga hommikul siis viimasele suitsule läksime, sattus meie teele ette vene härra? Ei, vene tüüp, umbes 30ne aastane...ma arvan. Ning hakkas panema aga prantuse ja vene keelt ja siis ma üritasin talle algul prantuse keeles vastata, aga siis ta juba teatas, et ta ikka venelane. Tore, et ta ikka ise end tunneb.
Ta kutsus meid edasi jooma. Me siis läksimegi Alluga kaasa kuni teatud kohani (ei mõista hetkel, miks oli vaja edasi minna jooma), kus tüüp hakkas tahtma teada, kus mina elan. Ja kiitma mind jnejne. A mul viskas ta kopa ette ning ma naersin ta peale ainult ja vastasin ala Ma ei saa aru sinust, ole vait! või siis panin vene keeles kaasa nii palju kui oskasin. Kuid lõpuks hakkasin ma teda kartma ja käskisin Allul end kaitsta :D Ja palusin tal selle maniaki ära ajada. Pärast nägime, kuidas ta teisi kottima läks. Edu! Mulle veel öeldi, et ma panen hästi vene keelt ! Täname, täname. Eks täis olles tulevad ikka teatud asjad lihtsamini välja: minu jaoks siiamaani siis laulmine ja raskes võõrkeeles rääkimine.

Pärast ma põgenesin "salaja" oma Kuldseka tagasi, koju. Seee tüüp jõlkus aga ikka veel läheduses. Hirmutav.
Kuid nagu aru saada, olen ma veel elus ja terve.
Ja nüüd ma siin istun....4 h maganud...hullu pohmelli ja unega. Ajee. Aga selle asemel, et magama minna, hakkan ma Batmani mängima.


Ja vabandan, kui ma Birgiti isa oma tõsiste ja tähtsate juttudega kummitasin.

Vahepeal need joomised ikka elavdavad. Ma ju pikalt olnud ilma joomata, mitte, et mul vaja täis juua vms, ei, mitte seda, aga lihtsalt vahel harva on tore end lõõgastada sedaviisi.

Elukutse olemas

Räägin seda, et ma olen ikka täielik ärinaine! Olen seda juba väiksest saadik. Ma oskan kaubelda ja maha parseldada asju üsna hästi. Vähemasti siiamaani on õnnestunud.
Ja ma veel vaevan pead, mida ülikooli edasi õppima minna...
Kuigi ma olen selles hea, ei taha ma endale sellist ametit. See on selline amet, millega saab praktiliselt igaüks hakkama. Seda äripidamist võib pidada ka muidu töö kõrvalt.

Good God!

Ma surfasin elu24's ringi ning ma leidsin sealt Järjekordselt galerii ja teema Britney Spearsi kohta ala, et "Britney näitab oma kõhtu!"...taolisi teemasid on seal palju.......1, mis meenus oli, et "Britney käis šoppamas pikas valges kleidis!" For fuck sake nagu....On alles topicud.
Aga see selleks. Ma lisasin selle pildi Britney'st kuna ma armastan ta jalgu. Need on nii hästi treenitud ja näevad kuradima head välja!

Mehed kui vaid sõbrad

Täpselt. Mul on mingi põlgus tekkinud meeste vastu :D Sõpradena käivad nad väga hästi! Mul on selleks omad põhjused, aga ausaltöeldes ma ei viitsi seletada Siin ja ei pea kah. Aga ega ma pole sellest muserdatud vms, lihtsalt tunnen nii.

Haaah. Ja see ei tekkinud üleöö, vaid ikka teatud ajaga

. Mulle pakub see palju nalja, kusjuures:D

Halb mõju

Ma lähen hullult närvi selle Half-Life'i mängimisega. Hakkan vanduma ja siis tõmblen ja siis lõpuks tulevad pisarad:D
Kuna, kui mingi tõsiselt raske osa on, siis ma ei suuda kannatada ...Vot selline hull olen.
Aaga nüüdseks saan ma öelda, et olen pro ikka küll. Kõik Half-Life'i osad on läbitud. Nüüd...polegi enam midagi mängida, sest kõik head mängud on mängitud. Aga nii jällegi saangi teha lõpparve pikalt arvuti ekraani taga passimisega.

Aww=)

Ma sain tänase päeva jooksul üsna mitu kommentaari, et kui kena ma välja näen. Seda vaid selle tõttu, et kandsin kingi ja mul on tukk ette lõigatud:D Eks ma jätan siis meelde, mis faktorid minu juures nii mõjuvad, et mulle komplimente tehakse. Ajee(H)

...

Just lugesin sellist asja nagu seda on GENFI PROTOKOLL
ehk siis rahvusvaheline leping, mis keelustab mürkgaaside, keemiarelva ja bakterioloogilise relva kasutuse sõjapidamises.

Kui irooniline, et inimesed suutsid teha läbiRääkimisi/suhelda teemadel, et mida kasutada ja mida mitte sõjas (vaid taolisel teemal suudeti olla ühel nõul, nii kurb), aga ei suutnud läbirääkimistega saavutada eesmärki, et sellist asja kui sõda ei tohiks üldse eksisteerida ning tsiviliseeritud inimese kombel ei suudetud võimu nimel loobuda sõjapidamisest. Aga ega tänapäeval tunduvalt hullem polegi. Reaalne näide USA ja Iraagi vahelisest sõjapidamisest ju täitsa olemas meil.

Sel teemal rääkides, siis tundub, et inimkond pole üldse edasi arenenud. Edasi on arenenud tehnoloogia ja seda vaid selle tõttu, et endil mugavam oleks. Tegelikult on inimkond taandarengus, sest puudub empaatiavõime. Näiteks võin tuua lihtsa näite elust. Kasvõi autod, millega me saame kiiremini ühest punktist teise. Laupäeval käisin Tallinnas ning tagasisõites Pärnu tuligi jututeemaks, et inimesed on loonud endale mugavama viisi transportida end ühest kohast teise tänu autodele. Aga tihtipeale ei oska enamik autosid kasutada õigesti. Tee peal oli tohutul hulgal surnud kährikuid. Autoga sõidetakse 80 piirkonnas 100ga, sest mõeldakse, et saab kiiremini koju. Kuid öösel maanteel sõites tuleks arvestada, et loomad hakkavad siis just liikuma, asuvad saagi jahile ning tuleks olla ettevaatlikum. Aga ei, on ju niii kohutav, kui sa peaksid 15 minutit hiljem koju jõudma! Aga ei mõelda ju, et sa võid sedasi tappa looma, kes süüdimatult sulle tee ette võib sattuda. Mõtled vaid kuidas ise hõlpsamini saavutada oma eesmärki. Ehk siis inimesed on nii õelad, omakasupüüdlikud jms, mis näitab empaatiavõime puudumist. Teise olukorda end tihtipeale ei suudeta asetada.




Oih, peaksin praegu selle targutamise asemel ajalooga tegelema:P

Jälle armunud

Armusin ühesse loosse =)
Norah Jones-Shoot The Moon

Soovitan soojalt, eriti kui tahate laulda midagi. Ja unistada. Mis parata, ma olen paadunud unistaja.

Nii me elame...

Nooo...näiteks ma pidin kirjandi valmis kirjutama, aga selle asemel ma käisin täna Sindis ja Paikusel. Sindis oli mingi valimisteema ning Olle ja mu klassiõde esinesid seal paari looga. Peale seda aga läksime me Ollega üldsegi Paikusele Lauri juurde koos suure kotitäie snäki ja alkoholiga. Seal saime veel omakorda viskit. Nii et .... praegu kirjandit kirjutada? Hmm:D Pole just kõige targem mõte. Peaks pesema ka minema, aga see nädalavahetus on nii tihe olnud, et ma olen jube läbi omadega. Mul oleks energialaengut vaja, milleks oleks 10 h magada =)

25.september

Täna siis käisin järjekordselt üle pika aja kodumail ning nägin ka pere ära. Muidugi on mul alati prioriteedid paigas ning ka sel korral. Täpsemini siis ma suutsin öelda "Tere" ja "Kuule, ema, homme läheme ostame need kingad sealt ära jnejne". Ehk siis ma alustan jutuajamist sellega, mis mul vaja on:P
Minuga on juba nii, et peaaegu alati ma saan kõik, mis ma tahan. Kui tanksaapaid 16sex saamise puhul küsisin, siis ema vastus oli, et ju ma pean siis saama, sest kes viitsib minu vingumist ära kuulata:D Aga noo vingumine mõjub, miks siis mitte? Ja ega ma endale mingit autot vms pole luninud. Sinnani aega!
Jah, homme ostan endale kontsakingad. Kuid, kui aus olla, siis ma olen hale nendega kõndimisel. Oskan seista kontsaakingadega?- Jaa. Oskan kõndida nendega?- Hmmm...Peab Kuldseka pikka koridorit hakkama kasutama harjutamiseks. Mu jalad värisevad, kui ma nendega kõnnin ja see pole ilus vaatepilt.

Aaa...see selleks. Koduskäimise juures oli veel see lisa, et ma pidin oma toa korda tegema ning justkui saatuse poolt määratult külastas meid ka müügiesindaja toluimejaga. Nooo...iseenesest kena ja sõbralik poiss, kuid sellest hoolimata nägi ta nagu pimp välja:D * Vene pimp. Seda järeldasin ma tema rõivastusest, milleks olid terava otsaga kingad ja natukene läikivad hallikat tooni püksid. Ta tutvustas meile 22 000 kroonist tolmuimejat. Ja ta oli meil külas 2 ja pool tundi! Just-just. Emal jäid selle tõttu enamik tegemist vajavad asjad tegemata, mis ei teinud talle just rõõmu, aga ta käitus väga tolerantselt noormehega, sest tal oli tast kahju. Ja pärast sai isa muidugi pähe, et üldse müügiesindaja kõne vastu võttis ja mida kõike veel. Draamat meie peres jagub. Oleme nagu mustlasperekond.
Minu lisa: No kurat! Sellise raha eest tahan mina endale silmaoperatsiooni teha, mitte mingit tolmuimejat (mu madre kaalus küll selle soetamise ideed).
Kuid nagu oli ema esialgne plaan, siis tõmbas too tüüp koridori põranda, elutoa põranda ja diivanid ja raamaturiiulid selle uhke asjandusega üle. Sai vähemasti tolmust lahti.

*****************************

Ma tahan minna homme Sugarisse Michael Jacksoni erist osa võtma!!! Loodan, et õnnestub.

Osaaav

Leidsin toreda lehekülje

Minul kui alkoholi sõbral läheb ikka sellist lehekülge vaja:P

Korralagedus

See sõna iseloomustab minu tundeid. Mul on nii siiber paljudest asjadest hetkel. Kõik on jälle mu mõtetes kuhjunud ning ma olen kaotanud emotsiooni, mida iseloomustab see, et ei Viitsi rõõmu tunda ja see, kui keegi on kuskil õnnelik ning põnevil, siis mul pole Viisakust ega Siirust selle inimesega koos hõisata (va. teatud sündmused teatud raadiuses inimeste puhul). Te ju teate, et ma teen tihti naeratavat nägu paljude inimeste juuresolekul...
Üks näide, kui ma ei viitsinud rõõmustada, oli mul hiljuti õega. Sorry, musi. Ma lõpuks karjusin ta peale, et ta mu rahule jätaks, kuna ta hõiskas ja oli õhinat täis, ma ei mäletagi mille üle. Tema kuulub ka mul eriliste inimeste alla, aga siiski ma kurjustasin temaga, sest ta on mu õde ja pereliikmega on lihtsalt alati hea vaba õiendada. Kõige rohkem ma armastangi kas ema, õe või õemehega raksu minna, sest see on nii ülevoolav tunne, kui nendega taielda, sest see vabastab. Lähedastega kipub mul nii olema. Teistega ma sedasi ei tunne.

Mitte, et ma ütleks, et kõik on sitt ja elu nõme. Ei. Lihtsalt mul pole viimasle ajal tahtmist teha head nägu, isegi mitte viisakusest. Kus on kirjas reegel, et peab tegema?? Mulle üldse need etiketti reeglid ei istu.
See on mööduv faas mul, õnneks. Sest ma ei taha päris nii käituda, et kui kellegil on tore olla ja siis tahab minuga seda tunnet jagada, aga mina suhtun sellesse ükskõikselt...natukene kurb oleks niimoodi ju.......Ja kes siis pärast minu rõõmu minuga jagab?:D


Aga üks uudis, mis mind tõesti naeratama paneb ja vaimustusse viis, on see, et ma sain teada, et mu parim sõbranna on raseeee. Ma juba hüppasin lakke sellest uudisest jms, aga siiski õnnitlen veel kord, ka siin blogis.
PALJU PALJU PALJU PALJU ÕNNE, KALLIS K. Sa ei saanud lihtsalt jätta mind neutraalseks, alati pead ikka naeru suule tooma, eksole. Ka seekord =) Nüüd sul on 2 in 1 :D


Hetkel ma neid asju igatahes mõtlen. Ei tasu kohe tõepähe võtta kõike, mida ma kord mainin. On ju teada selline asi, et tegutsetakse hetke ajevil...;)

Kes teab, see mõistab

*Deathania*-Dancing before twilights ending destiny says:
Kui sina ära sured, siis sulle tuleks kaasa panna Säästukange jms. nagu Vanas-Egiptuseski pandi kõrgematele ülikutele sarkofaagi kaasa asju, mida võib surmajärgses elus vaja minna.



Kellele ma võisin küll midagi sellist öelda? Hmm.
Märksõna on tekstis sees: *Säästukange!


Sedasi öelda on küll kuri, aga siiski ma vahel ütlen selliseid õelaid asju..:/
Kunagi ma tõesti muretsesin selle inimese tõttu, samal ajal, kui teised ütlesid, et pole mõtet, et see ei muuda niikuinii midagi. Nüüd olen ma ise samas seisus, et olen ammu loobunud hoolimast. Olen aru saanud, et see on totaalselt mõttetu selle inimese puhul.

1 2 3 tuhk ja tolm

Ehk siis nagu minule kohane, teen ma alati oma asjad viimasel hetkel. Nii oli ka eile, kui ma hakkasin kell 8 õhtul koos Ollega tuba koristama. Riiulid vajasid korda, sest minu asjad olid kõikjal lohakil (minu asjad: kreemid, ehted jms) ning, kui Olle tahtis midagi oma asjadest võtta, siis tavaliselt kukkus riiulilt midagi ka alla.
Kuid nüüd sai asi vähe organiseeritumaks muudetud.
Ja sellele vaatamata, et enam riiulilt asju alla ei kukku, kui Olle tahab näiteks oma deodoranti võtta, siis ta ikka imestab, miks on mul vaja nii palju asju. Selle peale ma ütlesin, et naistel ongi palju asju. Et ta ei peagi mõistma. Neid kordi on olnud palju, kui küsitakse, et miks mul seda, teist ja kolmandat asja vaja läheb:D Seleta palju tahad, ta ei mõista ikka, sest ta on mees. Ning, kui tuba hakkas ilmet võtma, saime me süüa praetud seeni, mida mu ämm köögis meile tegi. Nagu tasuks tubli töö eest:P


********************

Teadaanne: Ma köhin end hulluks. Just. Seda köha on nii palju, et ma ei jaksa enam köhida, ja see ärritab mind juba.

Killing time

Ma mõtlesin, et ma ei viitsi ega taha enam paks olla. Ma olen teinud endale eesmärgiks 6 kilo alla võtta. Nii, et ma hakkan siia oma tulemustest kirja panema, iga kord, kui olen kilo alla võtnud.
Trenni kõrval pean ma loobuma karastusjookidest ja krõpsudest. Hakake aga mulle virsikuid saatma, mida iga õhtu nosida. Ja siis ma ei söö enam peale 7, ainult reedel või laupäeval luban seda endale.

Positiivne Vapustus

Ma sain super uudise osaliseks. Ma olen tõesti õnnelik ühe inimese üle, no ütleme pigem kahe inimese üle. Pöörane! Imeline! Selline uhke tunne on, nagu tunneks uhkust oma lapse üle:D

Vanad head Iirise ajad

Just praegu tsekkin arvutis pilte, mis on Iirisel tehtud ning tänu sellele tuli mul selline nostalgia peale.

Seal sai veedetud kõvasti aega. Terve augustikuu Iirise peal, va. 2 ööd kodus. See asi käis nii, et hommikul vara koju ja siis pesema, sööma ja siis laevale tagasi.



Meenub, kuidas ma seal täiesti täis olles aluspesus koos mõne tegelasega ujuma läksin Pärnu jõkke (pärast pidi redelist laevale ronima ning see oli kohutavalt raske ning ma hakkasin nutma, et jäängi sinna ja ei saagi välja:D). Ja siis kõndisin alla aluspesu väel suure rahva ette ja otsisin riideid ning siis Relika aka Surm ütles Geisy, sul on tiss väljas, pane sisse tagasi. Ajee:D
Ja kuidas me Krissiga teiste õlusid külmikust pidevalt ära jõime. See on nüüdseks andeks antud. Muidugi praktiliselt alati enne, kui Iirisele läksime, jõime Krissuga Zoopargi all 2 suurt siidrit ära. Ja kuidas me veel seal soolakala õgisime!
Ning üks kord ma viisin isegi Munnu sinna, nii et kui Matid, Laurid jt. magasid, siis mina, Kriss, Munnu ja Pärt olime üleval ning me Munnuga pikalt lolli teksti panime. Ise kõhud kõveras naersime samal ajal. Kalev vist õiendas ka meiega, et ta ei saa magada. Sorry, Bob .Sel õhtul läksid Siim ja Munnu sõnasõtta ka veel. 2 tugevat isiksust noh. Ma imestan, et me laevale hüpates vette ei kukkunud, sest me olime tol õhtul Munnuga 1,5 h 777 joonud. Räme.
Ja siis kui ma pidevalt Pärdi eemale viisin, et Krissis rääkida (Mäletad Kristiina?). Enda arust olin hull asjapulk.

Vähemalt sain ma seal ka ühe kogemuse võrra rikkamaks, mulle tehti kontide praksumist. Nüüd tean seda tunnet ja täitsa tahaks veel.

Kõik need elamused, mis seal oli, olid minu jaoks täis draamat, armumisi, nalja, palju alkoholi jne.

Kindlasti Ollele ja Matile meenub makaroni lugu.



Ja, mis tähtsaim! Seal LAEVAL KOHTASIN MA OLLET

Tänan sind Pärt, et meile seda laeva tutvustasid.

Meenutus sulle Kristiina L., et väärt aegu ikka jagus meil ;)

Trenn ja lõbu käsikäes

Teate, kui mõnus on tantsida Shakira-Whenever, Wherever loo järgi? Proovige järele ;) Mulle igatahes väga meeldib. See on hea tantsulugu. Ainult, et ma eriti ei saa tõmmelda siin Olle toas, sest tal isegi väiksema hüppe peale hakkab tuba värisema ja tal pole ka peeglit toas (peaks muretsema selle siia, mul neid kodus kuhjaga ju).


Miks ma tantsin toas? Noo, esiteks mu sõbranna tuletas mulle seda võimalust meelde, et kui hea trenn see on ja lisaks on see veel niisama tore.
Kui ma veel 12aastane ja sinnakanti olin, siis ma pidevalt tantsisin ja laulsin oma toas muusika järgi. Kujutasin ette, et olen kõva muusik, kes esineb suurele rahvahulgale. Samal ajal vaatasin toa aknast välja, sest seal kujutasin olevat publik. Ja siis tegin tantsukoolis õpitud tantsuliigutusi. See kõik kokku oli lihtsalt praktiline ajaveetmisviis, mis võttis vägagi võhmale.

Sick of it

Vahel lihtsalt nagu tahaks kõik inimesed kukele saata. Ma ei tea miks. Aga no vahel lihtsalt tuleb mulle see tunne peale, kui keegi mu tuttavatest käitub vastikult või vastukarva. No comments anymore. Tahtsin lihtsalt avaldada Oma päevikus oma arvamust.

Asjaga ühel pool

Wolfenstein on nüüd läbi mängitud. Täitsa hea oli.

Kena jutuajamine

Geisy: "Mul on näiteks Gunnar Grapsi:D"
Ruska: "See ka täitsa muhe onu"
Geisy: "Kuulan praegu"
Geisy: "Hull rokipeer"
Ruska: "Haha....peeretab rokki raisk:D"
Geisy: ".D"
Geisy: "Oskaks ma ka nii hästi peeretada:D"
Ruska: "Jah .D"

*Eksklusiivne jutuajamine:P

Garderoobi väljavahetamine

Nonii nonii. Selgituseks siis, et mul on juba villand, kopp ees, siiber, kõrini oma praegusest riietumisstiilist. Ma olen sedasi riietunud umbes 4 aastat. Ma ei taha enam ainult musti värvi riideid kanda ja ekstreemseid. Ma tahan tavalisi riideid.
Vastik on see, et praegusel ajal, kui raha pole, ei saa eriti stiilimuutust suurel määral teha. Ja sedasi pean ma väljas pool oma elementi hakkama saama. Ma ei tunne end enam hästi ja mugavalt oma praeguses stiilis. Sain üle sellest.
Kindlasti üheks uueks poeks Lunapolise asemel saab mul olema Sportland. See peaks heaks näiteks olema.
See tuli mullegi kiiresti, et ma sedasi tahan, aga ju ma kasvasin sellest välja.

Esimene koolipäev 12ndat korda elus

Täna käisin siis koolis, ilusti. Väga hea mulje on esimese korraga jäänud ning ma olen üsnagi positiivselt meelestatud. Õpikeskkond erineb vägagi Hansa omast. Ikka paremuse poolest. Juba kibelen tagasi kooli-Wow!
Pluss on veel see, et ma saan tund aega kauem magada, sest tunnid algavad alles kell 9 ja lõppevad üsna varakult.
Ja väga mugav on see, et peale teist tundi saab 35 minutiks Noortekasse vahetundi veetma minna. Üpris mugav ju.
Kõik on Hetkel harašo.
Ilusat kooliaasta algust Teilegi!

Õhtust!

Käisin oma aktusel ära. Kõik oli tip-top, peale selle, et mul hakkas saalis rahvamassi keskel istudes paha. Aga ei, ma pidin pool h siiski ära kuulama mitu tervituskõne ja plaksutama õpetajatele, kui neid tutvustati. Muidugi kena, aga noh tore, et ma "nägin" tagant reast neid õpetajaid, kui inimesed ees seisid. Tuleb ütleda, et üsna võõras oli olla seal koolis kuigi ma leidsin mitmeid tuttavaid. Ja suutsin ka oma uue klassiõega jutujärjele saada, korraks. Bravo. Mu klassis on keskmine vanus umbes 22. Vähemasti peale vaadates tundus see nii ja ülejäänud peaksid olema vanemad. See tegi olemise veel enam võõramaks. Homsest aga lähen juba tundidesse. Õõh. Üldse ei taha. Suvi oli liiga mugav aeg. Nüüd on raske seda mugavust endast välja juurutada.


************************

Räägin siis ka veidi eilsest üritusest, mis toimus klubi-kohvik Pesas. Läksin sinna, sest seal esines Maux Zax & The Cocks. Ma olen isegi et juba 2 lemmiklugu leidnud nende repertuaarist. Üritus pidi hakkama kell 19.00, aga rahvas jõudis alles kohale kella 9 ajal ning seni pidi tühja passima. No, selle tühja passimise kõrvalt ka joodi. See joomine sai aga Mauxile saatuslikuks, sest viimase loo ajal ta hakkas suvalist teksti panema, kuna ei mäletanud õigeid sõnu lool. Mis kõige rohkem silma jäi, oli see, et tavaliselt, kui bändid kutsutakse kuhugile esinema, siis neile antakse ka juua kutsujate poolt, aga seekord ei saanud keegi mitte midagi peale selle, et õlu maksis muidu 30 krooni, aga bändiliikmed said 25 krooni eest :D Aga näksimist oli küll omajagu. Mina, Olle ja Maux olime põhilised vennad, kes 2lt, sorry, enamjaolt 3lt laualt näksid ära sõime. Õõõgardid.
Ma tahtsin nende ühest loost video ka panna, aga see laadimine võttis nii pikalt, et jääte heast asjast ilma.

Aktusele

Täna kell 10, mis on juba tunni aja pärast, hakkab mul aktus. Pean nentima, et väga raske on nii vara kohale venida. Eriti, kui väike pohmakas kimbutab.
Eks ma siis nüüd hakkan sättima.
Oleks vaid auto, millega kohale sõita=)

Klienditeenindus Cargos

Käisin täna Olle sugulase jaoks Cargos küsimas üht pakki ning võin öelda, et mulle jäeti personali poolt väga ebaproffesionaalne mulje. Aga midagi üllatavat selles polnud. Ma läksin nii kurjaks selle peale.
Mul emagi selline, et kui keegi nõmedasti käitub, siis ema näitab koha kätte kohe ja siis vaadatakse tauni näoga otsa ning ei osata enam midagi öelda. Paras näide on bussides. Enam ta mul muidugi bussiga ei sõida, aga kunagi, kui mina alles põhikooli alguses olin, siis sõitsime bussiga koos koju ja üks vana naine hakkas minu kallal võtma, kuigi ma ei teinud midagi valesti, siis ema hakkas sedasi kaitsma, et sõimas näo täis vanal inimesel, nii et see oli nii löödud näoga. Aga noh see on kõige väiksem näide, kuidas mu ema inimestele koha kätte näitab, kui need seda norivad. Ta on üsna osav selles. Eks ma ise ka vahel, kui üle piiri minnakse ei hoia suud kinni. Õppigu siis need mõned käituma. Uh, siuke asi ajab keema ikka!

Magades,,,

Lugesin just ühe tuttava blogi, milles oli kirjas, kuidas üks inimene läbi une midagi üsna koomilist ütles. Mõtlesin, et kirjutan ise ka siis uuesti sellest teemast. Ma olen varem ka rääkinud sellest teemast. aga nüüd ma täiustan Teie teadmisi.
Ma sain eile oma musilt teada, et lisaks hammaste krigistamisele, ma ka naeran unes. Tundub, et päris põnev elu käib mul unes! Või noh, pigem huumoririkas...=)
Kuid mu musil seevastu aga on mitte nii toredad unenäod. Selgituseks siis, et viimasel ajal kuulen tihti, kuidas ta hakkab rääkima: "EI, Ei!". Ei tea, kes teda unes vägistada püüab.

Nii tahan

Täpsustus siis, et fakk, kuidas ma Hispaaniasse tahan minna! Kuid selle asemel on mul hoopis 2 piletit Soome...Mitte just kõige ahvatlevam, aga noh vaesel ajal käib kah:D

Klassikokkutulek 2009

Püha õhtusöömaaeg

Jah, juba klassikokkutulek. Klass, kellega ma enda süü tõttu ei saa veeta viimast aastat keskkoolis. Aga pole lugu. Vähemasti saan kogeda uut klassi, mis muudab elu veidi huvitavamaks.

Esialgne mõte sinna minekuga oli, et ei ta kas peaks ikka minema, et äkki pööran otsa ümber, aga samas mõtlesin ka, et mida ma ikka reede õhtul toas passin (Sedasi on mul tihti, kui jutuks tuleb Pärnust väljas olev üritus). Aga ma ikka läksin sinna. Algne variant oli, et sõidan sinna karupeesse koos isaga, aga arvestades, kuhu meie jutud lõpuks välja jõuavad, ei oleks suutnud ma tervet teekonda punktist A punkti B läbida ja sain viimasel hetkel klassivenna autole.

Tema ehk klassivend on selline ilueedi, et sain terve tee nautida tema juuste harjamist. Seda seika autosõidust tõin ma jutuks veel kokkutuleku paigaski, nii et kõik naerda said. Kõik sealt klassist vast teavad, et ma norin Andreast pidevalt. Aga ega ma pole ainuke. Neid on hulgi. Põhjust selleks annab ta aga ise. Need, kes teda ei tunne, ei kujuta ette ka. Aga see pole halb nokkimine.

Mida me seal siis tegime? Mina vedasin sinna kaasa oma potsiku, kus oli sees kanaliha. Ülihea asi. Domineerivaim põhjus kokkutulekule minekuks oligi mul muideks, et seal grillida. Ning tiba juttu ka ajada. Ja imestuseks ma polnudki ihuüksi, kes endale toitu kaasa võttis. Paar tükki oli veel. Kõik ei olnudki alkoholi peal väljas! Kuigi enamik ikka oli. Suured ja uhked alkoholipudelid nina ees. Mina piirdusin lahjema kraamiga, mis siiski muutis mu üsna vindiseks. Aga oh imet! Ma ei tormanudki sauna, et seal natukene möllata, nagu mul tavaliselt kombeks, kui olen täis ja peo paigas on saun. Suutsin jääda soliidseks, seekord.
Kuid piljardit ma küll mängisin. Halvasti, aga mängisin. See on tore ajaviide. Õnneks sobitasin ma tutvust paari uue inimesega kokkutulekult, kes on nõus minuga piljardit minema mängima. Neid tahtjaid ma eriti ei tunnegi, ent nüüd aga leidsin. Oii, kuidas mulle meeldivad uued tutvused:)

Kõige selle hea keskel suutsin ma ka korda saata patu, minu jaoks patu. Nimelt ma tõmbasin paar suitsu. See, et ma mitte kaines olekus suitsetan, on mulle vägagi omane. See tuleb mul isast. Mu isaga on täpselt sama lugu. No kurja. Aga ega ma ei üllatu väga, miks ma nii käitun. Vindisena muutun kergemeelseks (kahjuks) ja luban endale teatud asju, mida ei tohiks lubada. Eile aga naljatasin ühe sõbraga selle üle. Tema ütles, et Geisyyy ei tohi suitsu tõmmata jnejne. Mina aga panin vastu, et vaatame suitsetamise helgemat poolt, milleks on mitmekesisem hingeõhk. Niikuinii olen ma juba aktiivselt passiivne suitsetaja. Igal pool minu naabruses (vähemalt 50 cm raadiuses) kimutakse suitsu.

Tundke parem Ollele kaasa, kui ma varavara hommikul koju jõudsin ning alkoholi ja suitsu järele haisesin. Nii kena minust.